Maailma kogutoodang oli 66,5 mln. Liidripositsioonile jäi USA, mille osatähtsus maailmas oli 17,9%. 2010. aastal tegi Hiina tööstus suure hüppe ja moodustas 23,5% kogutoodangust, jällegi langesid ning hakkasid võrdsustuma USA ja Jaapan ning Saksamaa ja Lõuna-Korea. Tõusid Brasiilia, Hispaania ja Mehhiko. Väga madalale jäid Itaalia, Suurbritannia, Kanada ja Prantsusmaa. Kokku toodeti 77,8 miljonit autot. Ma arvan, et sellised muutused toimusid kuna, Euroopas hakati tootma palju luksusautosid ja kallite autode nõudlus on alati väiksem, samas on Hiina autotööstusel suured eeldused masstoodanguks kuna Hiinas on odav tööjõud ja suurem osa autodest on madalama klassi autod. Autode üldine tootmine on maailmas seotud rahvaarvu kasvuga, tehnoloogia arengu, tootmisprotsessi odavnemise ja nõudluse suurenemise tõttu.
· Eelmine aasta 53% energiast maagaasist, 17% kivisöest, 14% hüdroenergiast. · Tuuleenergia osakaal on suurem Sitsiilias. (25 tuuleparki ja 2% saare elektrist) MASINA- JA KEEMIATÖÖSTUS · Eksporditakse. · Toodetakse peamiselt Piemonte ja Lombardia piirkondades. AUTOTÖÖSTUS · Eksporditakse kalleid luksusautosid (Lamborghini) · Suurim autotootja Fiat, mis asutati 1899 a. · Toodetakse kõrgtehnoloogiaseadmeid, veoautosid, motorollereid, mootorrattaid (FIAT peatehased Torinos). KERGETÖÖSTUS · Tähtsaimad harud on õmblus ja jalatsitööstus, aga ka riided ja muu tekstiil. · Riigi kuulsaim eksport on mood. (Valentino, Armani, D&G, Benetton, Prada jne. jne.)
II maailmasõda peatas autode töötmise kogu Saksamaal. Sõda hävitas BMW lennukimootorite tehase Münchenis. Sotsialistid nimetasid tehase ümber "Awtowelo'ks" ning jätkasid mõned aastad rahulikult BMW 327 mudelite tootmist. BMW sai taas jalad alla 1948. aastal, kui alustati taas mootorrataste tootmist. Autode tootmine oli siis juba alanud, kuid oli vaja otsustada milliseid autosid oleks targem toota. Kuna turul oli palju odavaid väiekautosid nagu Ford, Opel ja VW, otsustati hakata tootma luksusautosid. Neid sai toota vähem kuid kasum oli ikkagi suurem. Esimene sõjajärgne luksusmudel oli 501, mida hakati tootma 1952. aasta lõpus. Ilus voolujooneline kere meenutas rahvale barokseid puuskulptuure ja niimoodi sai auto hüüdnime ,,barokkingel". Selle auto loomine oli väga raske. Tehase rusude alt leitud 1939. aasta BMW 332, seda mõõdeti, kopeeriti ja parendati. Selle auto keresid ehitati käsitsi, mootoriks sai sõjaeelsete jooniste põhjal taastatud kuue silindriga kaheliitrine mootor
välja nagu tänapäeva autod. Autodele lisati katused ja tänu katuste lisamisele said võimalikuks ka külgedele klaaside või kile katete lisamine. Autodele tekkisid rehvid ja need täideti õhuga. Lisandus ka palju tänapäevaseid lisasid nagu starter, tuled, suunatuled ja tänapäevased juhtimisseadised. · Sellel ajastul olid Euroopas ja Baltimaades väga levinud Ameerika autod. Seda põhjusel, et autotootjad Euroopas valmistasid luksusautosid, mis olid hästi kallid ja mida valmistati kaua. Ameerika autotootjad kasutasid aga masstootmist ja sellega oli hind Euroopa konkurentidest mitmeid kordi odavamaid. · 20 30 aastatel, kui inimesed hakkasid rikkamaks saama ja autode nõudlus kasvas muutusid tähtsaks autode kiirus ja stiilsus. Moodi läks paadi kujuline saba ja V- kujuline nina. Uksed tehti tahapoole avatavad. Riietuses hakati välja töötama autosõiduks sobilikke riideid.
16. Iseloomusta Mashlow` vajaduste püramiidi (lk 11) Mashlow järgi asuvad kõige madalamal astmel füsioloogilised vajadused. Turvalisvajadused on aste kõrgemal. Vajadus armastuse järele on veelgi kõrgemal ja sellel järgnb tunnustusvajadus. Püramiidi tipus asub püüe eneseteostuseks. Maslow uskus, et inimene hakkab janunema kõrgemate vajaduste järele alles siis, kui madalamad vajadused on rahuldatud.Nii on näiteks vaesetes piirkondades luksusautosid tunduvalt raskem müüa kui leiba.Samas kui valitud sihtturul on alumised vajadused rahuldatud, pöörduvad inimesed selle poole, kes pakub neile tooteid, mis rahuldavad kõrgemaid vajadusi. ENESEVÄLJENDUSVAJADUS ESTEETILISED VAJADUSED- sümmeetria, kord, ilu jne KOGNITIIVSED VAJADUSED- teadmised, arusaamine, uudsus jne ENESEST LUGUPIDAMISE VAJADUS- kompetentsus, heakskiit, tunnustus jne KUULUVUS- JA ARMASTUSVAJADUS- kiindumus, omaksvõtt, kuuluvus jne