uurija Alutagusel välitöödel, vaid nende uuringud põhinesid suuresti varasematel üldistel geoloogilistel käsitlustel ja topograafilistel kaartidel (Eesti Loodus, 2008). Valdavad kolm peamist versiooni: esimene ja vanem käsitleb kriivasid kui otsamoreene , teise tõlgenduse kohaselt on kriivad kujunenud hilisjääaegsel külmal ja kuival perioodil mandriluidetena. Kolmanda hüpoteesi järgi on kriivad seotud Peipsi järve arenguga ehk need on alaneva Peipsi järve luitestunud rannavallid. Peipsi järve taandumisel aset leidnud suhteliselt kestvamate rannajoone seisakute ajal moodustusid rannikul ühe kuni kolme meetri kõrgused abrasiooninõlvad, millele kuhjusid mõne kuni kahekümne meetri kõrgused rannavallid ja rannikuluited. Praeguseks pole kriivade morfoloogiasse selgust lisandunud. Ümber on lükatud vaid otsamoreeni hüpotees. Valdavalt seostatakse kriivasid mandriluidetega. Käsitledes 1968.
kasvab roostik. Pinnamood Saame eristada kolme erivanuselist põhjalõunasuunalist rannamoodustiste kujunemise vööndit: Idapoolseim, Balti jääpaisjärve ajal kujunenud liivast rannavallide vöönd MassiaruLodja joonel on enamasti 710 m kõrgune. Terve Liivi lahe rannikumadaliku kõrgeim punkt (55,8 m) asub Urissaares. Ümbruses asuvad põllumaad ja asustus koos tähtsaima kohaliku teega. Sisemaine Antsülusjärve aegne vöönd luitestunud vallid kõrguvad 814 m ü.m.p Läänepoolne Litoriinamere aegne vöönd (enamasti 49 m ü.m.p) Pinnamood Läänepoolseima luidetevööndi madalate küngaste vahel on Häädemeestel ja Rannametsas ka mõni kõrgem koht. Need on Eesti kõige kõrgemad luited: Vingerja mäed 22,4 m Tornimäe luide 34,5 m Tõotuse mägi 29 m Vaade Tornimäelt. Taamal Tolkuse soo Tolkuse soo Asub läänepoolse ja keskmise luidetevööndi vahel
Antsülusjärv · Kliima oli soe ja kuiv · Katkes ühendus maailmamerega · Liustik oli väikseks muutunud · Vesi muutus magedaks · Tekkis ühendus maailmamerega läbi Taani väinade Litoriinameri · Püsiv ühendus maailmamerega u 6000 a. t. kõige soolasem periood · Veepinna kõrgus muutus pidevalt · Hästi väljakujunenud rannamoodustised kogu vesikonna piires · Rannamoodustised kruusast ja liivast ning sageli luitestunud · Erivanuselised rannavormid maakorore kerkimise erinev kiirus ja veepinna eustaatilise tõusu vastastikuse mõju tulemus · Arenguloos kõige sooalsema veega Limneameri · Kestab ka praegu · Eristub Litoriinamerest väiksema soolsuse poolest · Ookeanitaseme alanemine Eesti rannikumeri · Eraldatus ookeanist, madalaveelisus ja vaheldusrikas ilmastik põhjustavad veetemperatuuride suure muutlikkuse
annaabi.ee 
