kaardiks. 3 Tuuletekkelised pinnavormid Lainetuse ja tuule tegevuse tulemusena võivad tekkida liivaluited või luiteahelikud. Tugev tuul suudab edasi kanda suurel hulgal liiva, mis kuhjub põõsaste, puhmaste jt. takistuste ümber väikesteks kuhikuteks luideteks. Aegade jooksul võivad luided omavahel liituda ja nii kujunevad üsnagi pikad ja kõrged luiteahelikud. Eesti suurimad luitestikud on Narva-Jõesuus, Vääna- Jõesuus, Keila-Joal, Laulasmaal, Nõval, Häädemeestes, Saaremaal, Hiiumaal ja Peipsi põhjarannikul. Läti ja Leedu luidetega võrreldes on Eesti luited väiksemad (tavaliselt 5-15 m kõrgused, 75-150 m pikkused). Suurte luidete kujunemist on Eestis takistanud madal meri ja sopiline rannajoon, mis ei lase meres tekkida liivarohketel settevooludel. Samuti ei kanna meie väikesed jõed merre kuigi palju liiva. Muutliku suunaga tuuled, niiske ja jahe mereline
lõunanõlva karstiallikate säilitamiseks. Rahvuspark - Rahvuspark on kaitseala looduse, maastike, kultuuripärandi ning tasakaalustatud keskkonnakasutuse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. - Rahvusparke on Eestis kokku 6. - Viimane neist, Alutaguse rahvuspark, moodustati novembris 2018. Rahvuspargi tuumiku moodustavad ulatuslikud soo- ja metsamaastikud. Üldiselt tasase pinnamoega alal loovad vaheldusrikkust mõhnastikud ja oosistikud ning luitestikud. Läbi Alutaguse kulgevad paljude liikide, sh hundi, karu ja ilvese ränded Eesti ja Venemaa vahel. 3. Elupaikade taastamine - Paljud liigid on hääbunud enamasti seetõttu, et nende elupaigad on hävinud. Seepärast kaitstakse neid liike elupaikade taastamise kaudu. - Elupaikade taastamine ja nende kvaliteedi parandamine on kujunenud tänapäeval üheks oluliseks liigikaitse meetmeks kogu maailmas.
· Ala läbivad mitmed mandrijää servakuhajtiste vööndid TÄIENDA! Soomaa · Piirid vaieldavad, pea kõigil liigestajail eri piirid · Moodustub koos Kõrvemaaga metsa- ja soorohke Vahe-Eesti · Valdaval jääjärvedes ladestunud setted · Aluspõhjaks peamiselt Devoni liivakivi (Pärnu lade) o Tori paljand · Pinnamood ja veestik o Valdavad tasandikud o Läänemere arengujärkudega seotud luitestikud Ruunaraipe luited o Kõige iseloomulikumad siiski sood Kikepera, Riisa, Kuresoo, Valgeraba, Öördi o ... ja jõed Riisa üleujutus · Veetase võib tõusta pea 5 m, Sakala kõrgustikult lähtuv suurvesi ujutab üle u 175 km2 o Sakala kõrgustikul on palju jõgesid. Ülemjooksul tuleb kiire sulamine järsu langu
annaabi.ee 
