liivtarn. Hallidel luidetel kasvavad juba ka samblad, kõrrelised ja rohundid ning lisanduvad pajud. 3)Mandriluidetel on esimesed asukad haguheinad, aruheinad, ussikeel ja liivkoeratubaks, kellele järgnevad samblad, nõmm-liivatee ja kanarbik. Nii kujuneb nõmm, mis aja jooksul metsastub, muutudes nõmmemetsaks. 4)Luitemaa looduskaitseala hõlmab Edela-Eesti ranniku- ja loodusmaastike kõige ilmekama osa. Siin võib näha Eesti kõrgeimaid luiteid ja suurimat rannaniiduala. Luitemaal on registreeritud 265 linnuliiki, neist 130 on haudelinnud. Taimi on kaitsealal leitud üle 500 liigi, neist rannaniidul kasvava niidu-kuremõõga asurkond on tõenäoliselt Euroopa suurim. 5)Tavalisemate luitemetsa taimede kõrval kasvab siin kaitsealune vareskold. Luitestikus leidub ka taimestumata liivalaike, kus elavad haruldaseks muutunud kivisisalik ja nõmmelõoke. Luidetel kasvab eri vanuses mustika- või pohlapalumännik, kus elavad ronk,
Hea teada! Soo lõunaosa on mustika- ja jõhvikarikas, sügiseti on siin palju seeni. LUITEMAA LOODUSKAITSEALA Luitemaa looduskaitseala hõlmab Edela-Eesti maastike kõige ilmekama osa. Ulatuslikud linnurikkad rannaniidud on kaitseala suurimaid väärtusi. Ranniku linnutornidest (nt Pulgoja) saad heita heita pilgu taastatud rannaniitudele ning kaunile rannikumaastikule. 5000 aasta tagust rannajoont märkivad luited ääristavad kogu Pärnu lahte, kuid kõige võimsamad on need Luitemaal. Rannametsas asuvad Torni- ja Tõotusemägi on Eesti kõrgeimad. Luiteahelike vahel asuvad kaunid rabad Tolkuse ja Soometsa ning kaitseala luitemännikud on armastatud nii marjuliste, seeneliste kui tervisesportlaste hulgas! MANIJA SAAR EHK MANILAID Kihnu järel Pärnumaa suuruselt teine saar Manija on vaid 4,5 km pikk ja kõige laiemas kohas 0,5 km lai. Suure tormi ja veetõusuga jaguneb saar kolmeks tükiks. Saare loodusväärtuseks
Hinnangute kohaselt külastati Riiklikule Looduskaitsekeskusele kuulunud objekte 2008. aastal kuni 3,35 miljonil korral. Eelpool nimetatud objektidele tuleb lisada RMK-le kuulunud loodushoiuobjektid ning kindla omanikuta objektid, mida oli kaitsealustel objektidel hinnanguliselt veel kuni 100 tk. Mitmed RMK poolt või projektide raames rajatud külastusobjektid on väga intensiivse kasutusega – näiteks RMK objektid Ahja ürgorus, Kääpa maastikukaitsealal, Nõva puhkealal, Luitemaal, Kõrvemaal jm. Külastus ei seondu üksnes spetsiaalsete rajatistega, vaid on sageli seotud ka kaunite maastikega – näiteks Pirita jõe ürgorg, Kõpu poolsaare läänetipp jm - kuhu inimesed omal algatusel radu tallavad, pikniku peavad vms ette võtavad. Omaette kategooria moodustavad looduskaitsealused pargid, mille infrastruktuuri ja väikevorme ei käsitleta spetsiaalsete külastusrajatistena, kuid mis seda eesmärki teenivad – Oru pargi MKA, Kadrioru park, Pühajärve park jne
annaabi.ee 
