Uus vahimaja, ehitatud 1828 (Kadrioru pargimuuseum, Lossi värava vastas) Ülemine aed: Lilleaed (Kadrioru kunstimuuseumi taga, külastajatele avatud + kunagise Miraažitiigi aed (Presidendi kantselei Roosiaed, külastajatele suletud) Peeter I vana palee, 17. sajandi maja ehitatud ümber pärast 1714. aastat (Peeter I majamuuseum) Kastellaani maja, ehitatud 1835–1836 (Ed. Vilde korter muuseum ja Kastellaani maja galerii) Alumine aed ja tiik (praegu Luigetiik) 3. Lossiansambli kavandas Peeter I teenistusse kutsutud itaalia arhitekt Niccolo (Nicola) Michetti . Michettit abistas ja tööd lõpetas tema abiline vene arhitekt Mihhail Zemtsov, 1729. aastal. 4. Planeeriti itaaliapärane kolmetasandiline ansambel, kus lossiesine alumine aed paikneb madalal platool, lossitagune ülemine aed paikneb juba kahel astangul. Esimesel astangul on broderiiparteritega lilleaed, teisel astangul barokse kujundusega Miraaži tiik
Haljastustöödeks toodi mulda pargi kirdeosast. Tekkinud süvendisse kujundati püsililledega ümbritsetud Kirdetiik, kuhu juhiti kivirikka nõlvaga oja Väike Hundikuristik. Kokkuvõtlikult Kadrioru pargis näeme 18., 19. ja 20. sajandi iseloomulikke pargikujundusvõtteid. 1990. aastal moodustas Tallinna linn Kadrioru Pargi Väikeettevõtte, mille juhtimisel hakati parki korrastama ja renoveerima. Täielikult uuendati Mere ja Kaarna allee, Kirdetiik ja Luigetiik koos ümbrusega. Lossi restaureerimisjärgsel taasavamisel kunstimuuseumina 2000. aastal avati ka taastatud lossitagune Lilleaed koos purskkaevudega. Miraazi sein taasehitati paar aastat hiljem ning 2005. aastal paigaldati kaskaadiorva M. Karmini pronksskulptuur ,,Poseidon". Samal aastal taastati Kontsertväljak ja loodi kunagise kiviktaimla asemele roosiaed (5600 roosi) ning taastati purskkaev. 2006. aastal paigutati Ülemise aia terrasside tugiseina orvadesse presidentide K. Pätsi ja L
aastal 5000 rubla aastapalka, arhitektisell Zemtsov alustas samal aastal kuuerublase kuupalgaga, kvalifitseeritud töömehed said kolm rubla kuus. Loss koosneb terrassidega ühendatud keskosast ja kahest tiibhoonest. Tiibhooned said katuse alla 1719. aastal. Peahoone müürid ehitati 1720-1721 ning põhiosas valmis loss 1725. aastal. Keskalleed ääristasid lahtised kanalid - Peeter I oli neist Hollandis vaimustunud -, millest üle viisid sillakesed. Parki rajati Luigetiik ja Miraatiik - viimase kohal on praegu presidendi roosiaed -, milles mõlemas oli saareke. Lossi soklikorruse keskosas asub esinduslik vestibüül ja selle peal kahte korrust läbiv peasaal ehk nn kuppelsaal. Vestibüülis näeme mälestustahvlit delfiinide ja tsaarivapiga ning raidkirjal ladinakeelset lauset, mis eesti keeles kõlab nii: "Peeter I, Jumala armust Venemaa keiser, asutas endale maja sellel kohal, mis on Revalis, juulis 1718. aastal." Tahvlilt leiame ka