Ülesanded I. LUGEMINE Loe läbi katkend Viivi Luige ja Hedi Rosma teosest „Ma olen raamat” (2010) ning lahenda selle põhjal ülesanded. (40 punkti) Ülesannete lahendamisel arvesta, et iga vastuse oodatav pikkus on 50–100 sõna. Viitamisel võid kasutada ridade ees olevaid numbreid. 1. Kuidas mõistad Viivi Luige mõtet „Raamatu kirjutamine on mingis mõttes maailma toimimise mudel. Elu mudel”? (10 punkti) 2. Mille devalveerumine ja miks Viivi Luigele muret valmistab? Too selle kohta 2 näidet tekstist. (10 punkti) 3. Kuidas suhtus Viivi Luik arvutisse (internetti) varem, kuidas nüüd? Põhjenda tekstile toetudes, miks on Viivi Luige suhtumine muutunud. (10 punkti) 4. Miks ei või Viivi Luige arvates iga inimene raamatut kirjutada? Kuidas hindad Viivi Luige seisukohta? (10 punkti) 1) Viivi Luik tahab sellega öelda, et üllatus esineb raamatu kirjutamisel, nii nagu inimestel elus neid ette tuleb
1. Kuidas mõistad Viivi Luige mõtet ,,Raamatu kirjutamine on mingis mõttes maailma toimimise mudel. Elu mudel.''? Sellega tahab Viivi Luik öelda, et kui kirjutada raamatut ei tea kirjanik isegi, kuidas see lõppeb. See on suur üllatus nagu ka elu, sa ei tea kunagi, mis homme juhtub ja kuidas elu lõppeb. Kirjanik laseb teosel end ise kirjutada ja siis vaatab kuhu raamat pöörab ja kuhu välja jõuab. (read 15-27) 2. Mille devalveerumine ja miks Viivi Luigele muret valmistab? Too selle kohta 2 näidet tekstist. Viivi Luigele valmistab muret, et devalveerunud on sõna ,,kirjanik''. Tema arvates ei tähenda sõna ,,kirjanik,, seda, mida tähendas varem. Sõna ,,kirjanik'' märgib võltsi, edevat ja tüütut nähtust. Sõnast ,,kirjanik'' on kadunud sisu,, igaüks võib kirjutada valmis raamatu ja ei hinnata enam tõelisi ,,kirjanikke''. Viivi Luige jaoks on veel devalveerunud sõnad ,,armastus'' ja ,,usk''. Ka nendest on tähendused
Alena Shkatula, kes tema armastatud Odette ja ka Ottilie rolle tantsis, oli sammuti vapustav. Ei jäänud märkamata, et tegemist oli ka kõige peenema tantsijaga laval, mis tekitas veidi õudust. Sellegipoolest ei jätnud ta tantsulised oskused soovida, sest kõik nägi äärmiselt graatsiline ja kaunis välja. Isiklikust perspektiivist julgen öelda, et paremini tuli siiski välja valge luik. Oleksin võib olla rohkem soovinud mustale luigele isepärast võrgutamist ja müstilisust, kuna paratamatult olen ise, eriti taoliste klassikaliste, idealiseeritud lugude puhul, suur nn pahelisuse austaja, kuna leian, et seal peitub minu jaoks rohkem pinna-alust, teadmatust mida analüüsida enda jaoks. Samamoodi lootsin ma ka, et konkreetse versiooni puhul pole tegemist hea lõpuga, kus kõik õnnelikult elu lõpuni elavad, sest 'armastus võidab kõik'.
Taruvaik koosneb taimsetest valkudest ja palsamitest 50– 55%, vahast 30– 40%, eeterlikest õlidest 8–10%, ja õietolmust 5–10%. Taruvaigu sulamistemperatuur on 80°C (Suik,K.). Leidub inimesi, kes on taruvaigu suhtes allergilised, 3% inimestest. Meeallergiat omavate inimeste hulk on märksa suurem (Prügi, K.). Mesinik võib tarude ja raamiliistude puhastamisel ühel hooajal tarust koguda 50-100g vaiku (Luigele, A.). 3 2. Taruvaigu kasutus Mesinikud koguvad taruvaiku tarude siseseinte, raamide ja vaheliistude pealt kraapides. Seda säilitatakse jahedas õhukindlas anumas. Mesilased kasutavad taruvaiku kärjekannude puhastamiseks ja desinfitseerimiseks, pragude täitmiseks, lennuava kitsendamiseks ja tarru sattunud kahjurite katmiseks (Suik, K.). 2.1. Taruvaigu kasulikus Taruvaik on mesilaste poolt toodetud segu vaikudest
Proosa tuleb 80ndatel, Matsi põhi (& kuju keset väljakut) 1983. Tõlgendus hakkab lahknema kirjaniku ettekujutusest. Pealkirja krüptikaga on tegemist, nt hakkavad mingid kriitikud räägivad romaanist, mis räägivad meie olemuse põhjast. Matsi põhi on irooniline pealkiri, põhi on alt ära llöönud, põhja pole. Ütleb, et kirjutab üht arhelugu. Sõdinud autobiografiseerivate tõlgenduste vastu. Tegemist modenistlike romaanidega. Andis insipiratsiooni Viivi Luigele "Seitsmenda rahukevade" kirjutamiseks. (Kuju keset väljakut). Ta distantseerub peategelasest. Sotsiaalse karikatuuri, kergelt karikatuurse varjundiga portree. Internaadimaailm ja kogu ühiskond on kuidagi mingi psüühilise jälje muljunud tegelase psüühikasse. Mis Mihkelsonist võinuks saada kui asjad oleks olnud teisiti? Tegelane hakkab Mihkelsoniga vaidlema. Korter tituleeriti Eesti esimeseks postmodernistlikuks romaaniks. See, mida tol hetkel postmodernismiks nimetatakse, on juba see
1997. aasta lõpuks viis rahvuslikku firmat suuremat osa pressiturust (AS Postimees, AS Meediakorp, Eesti Päevalehe AS, AS Maaleht, AS Sõnumileht). 1998 tõi suurimad muutused meediaomandi struktuuris. Juhtiva positsioonile tõusid kaks meediafirmat Eesti Meedia AS ja Ekspress Grupp. Samal aastal omandasid enamusosaluse neis firmades Norra Schibsted ASA ja Rootsi Bonnier Group. Täna kuulub Eesti Meedia täielikult Schibstedile, Ekspress Grupp aga Eesti ärimehele Hans H. Luigele. Ekspress Grupi tähtsaimad väljaanded on Eesti Ekspress ja Eesti Päevaleht, lisaks kuulub firmale 50% Ajakirjade Kirjastusest, tabloidist SLÕhtuleht ja Delfi portaal, mis on Baltikumi suurim uudisportaal. Ka Maaleht kuulub praeguseks Ekspress Gruppi. Eesti Meedia põhiväljaanne on päevaleht Postimees, lisaks kuulub Eesti Meediale enamusosalus kolmes regionaalses päevalehes, 50% Ajakirjade Kirjastusest, kuulutusteleht Soov ja 34% kommertsraadiote ketist Trio.