kõndis 15km Varblasse või 30 kilomeetrit Vatlasse, et teistega rammu katsuda. 1929 . aasta Aprillis võeti Kristjan sõjaväe ajateenistusse Tallinna lähedal asuvasse Suurupi merekindlusesse. 24. novembril võitis ta Tallinna garnisoni maadlusvõistlustel A-klassis esikoha. Peagi alustas ta treener Anton Ohaka ergutusel üks-kaks korda nädalas treeninguid Tallinna klubis "Sport" ning osales esimestel võistlustel. Detsembris Eesti meistrivõistlustel vabamaadluses kaotas ta Olaf Luigale ja Otto Viikbergile (Viikmäe). 1930. aasta Veebruaris Eesti meistrivõistlustel kreeka-rooma maadluses kaotas ta taas Luigale ja Viikbergile. Oktoobris lõppes poolteist aastat väldanud sõduriaeg. Pärast kodutalus veedetud kuud asus ta elama Tallinnasse, astus klubi "Sport" liikmeks ja leidis tööd klubi liuvälja hooldajana. (Peagi siirdus Kristjan tööle raualattu "Venn. Popov ja Poeg".) Novembris Eesti meistrivõistlustel vabamaadluses kaotas ta jälle Luigale ja
Millal esimesed võitlused peeti? 1929 aastal aprillis võeti Kristjan sõjaväe ajateenistusse Tallinna lähedal asuvasse Suurupi merekindlusesse. 24. novembril võitis ta Tallinna garnisoni maadlusvõistlustel A- klassis esikoha. Peagi alustas ta treener Anton Ohaka ergutusel üks-kaks korda nädalas treeninguid Tallinna klubis "Sport" ning osales esimestel võistlustel. Detsembris Eesti meistrivõistlustel vabamaadluses kaotas ta Olaf Luigale ja Otto Viikbergile (Viikmäe). Kõige raskem aeg... Nõ uko g ude anne ks io o n ja s e lle le järg ne v ae g 1941. aastal Palusalu mobiliseeriti Punaarmeesse nagu enamik eesti raskejõustiklastest. Ta saadeti Kotlasesse. Nagu räägivad ta eluloo uurijad, ei olnud temas soovi muru süües kohapeal surra, mistõttu põgenes kuid kohalikku keelt mitteoskajana jäi üpris pea venelastele vahele. Ta mõisteti surma, kuid surmanuhtlus asendati
Peagi alustas ta treener Anton Ohaka ergutusel üks-kaks korda nädalas treeninguid Tallinna klubis "Sport" ning osales esimestel võistlustel. Detsembris Eesti meistrivõistlustel vabamaadluses . Oktoobris lõppes poolteist aastat väldanud sõduriaeg. Pärast kodutalus veedetud kuud asus ta elama Tallinnasse, astus klubi "Sport" liikmeks ja leidis tööd klubi liuvälja hooldajana. Novembris Eesti meistrivõistlustel vabamaadluses kaotas ta jälle Luigale ja Viikmäele, kuid võitis Arnold Luhaäärt ja Aleksander Kõllot ning teenis esimese medali: pronksi, siis hakati spordiseltsis "Sport" temast maadlejat kasvatama. Lootust andsid treeneritele esialgu vaid noormehe jõud ja vägev kehaehitus. Ta oli ka 1936 Berliini olümpiamängude eel üks meie lootusi - olgugi, et veel paari aasta eest olid raskejõustikujuhid arvanud, et temast ei saa kunagi head maadlejat. Enne
Hermannile vingerpussi, saates kaastöö neiu Miina Luha nime all. Hermann oli Miina Luha esilekerkimisest olnud väga vaimustatud, kujutledes, et tal on 1888. aasta "Postimehe" juures terve naisluuletajate trio (ka Anna Haava ja Elise Aun olid Hermanni poolt tunnustatud). Järgmistes "Postimehe" numbrites ilmunud Miina Luha luuletusi järjestikku, kuni selle nime tagant Georg Eduard Luiga välja vaatas. Hermanni pahameel olnud muidugi suur. Puhtajakirjanduslik kaastöö põhjustas Luigale nagu ka paljudele teistele tolleaegsetele eesti kirjameestele mõnegi ebameeldivuse. Ühe kohtuteemalise kirjutise tõttu "Eesti Postimehes" keelati tal koguni vallakoolmeistri ameti pidamine. 1887 aga valis Maramaa vald Tartumaal ta oma kooliõpetajaks. Selle kõrval kujunes Luigal tihedam läbikäimine "Olevikuga" ja 1890. aasta sügisel kutsus Ado Grenzstein Luiga "Oleviku" toimetusse, kus ta sai oma esimesed ajakirjaniku tuleristsed koos Juhan Liivi ja Karl Eduard Söödiga.
annaabi.ee 
