3. Tähista loodusdirektiivi alusel eriti väärtuslikud elupaigatüübid. a) rannikulõukad, b) rannaniidud, c) rabad 4. Sea vastavusse elupaigatüüp ja taimed-loomad valides kõige iseloomulikuma. a) pangametsad – mets-kuukress, b) lood – verev kurereha, c) merele avatud pankrannad – räästapääsuke, d) allikad ja allikasood – balti sõrmkäpp, e) liiva-alade vähetoitelised järved – vesilobeelia, f) luidetevahelised niisked nõod – metstilder, g) liivakivipaljandid – jäälind, h) karid – hallhüljes, i) püsitaimestuga liivarannad – rand-ogaputk, j) laialehelised lammimetsad – künnapuu, humal, k) looduslikult rohketoitelised järved – valge vesiroos, l) koopad – tiigilendlane, m) vanad loodusmetsad – händkakk, n) rabad – teder Test 6 Taimekooslus 1
abajate ja lahtede eraldumisel merest. rannikulõukad Merepõhjast märgatavalt kõrgemale ulatuvad veealused kaljud ja moreense või bioloogilise tekkega moodustised. karid -Tähista elupaigatüüp/elupaigatüübid, mille levik seostub eelkõige Lääne-Eesti ja saartega. rannikulõukad, laiad madalad lahed, padurid, jõgede lehtersuudmealad. -rabad teder looduslikult rohketoitelised järved valge vesiroos laialehelised lammimetsad künnapuu humal, luidetevahelised niisked nõod metstilder püsitaimestuga liivarannad rand-ogaputk liiva-alade vähetoitelised järved vesilobeelia vanad loodusmetsad händkakk merele avatud pankrannad räästapääsuke karid hallhüljes allikad ja allikasood balti sõrmkäpp liivakivipaljandid jäälind lood verev kurereha pangametsad mets-kuukress koopad tiigilendlane -Tähista loodusdirektiivi alusel eriti väärtuslikud elupaigatüübid. Rannikulõukad, rannaniidud, rabad. VII
Tähtsamad taimekooslused: osjakuusik 6.2. TARNA KASVUKOHATÜÜP (Tr) Kasvukohatüübi nimi on eksitav, sest veega küllastunud liivmuldadel valitsevad metsa alustaimestikus tarnade asemel hoopis kastikud, luht-kastevars ja sinihelmikas. Jaanus Paali metsatüpoloogias vastab tarna kasvukohatüübile sinihelmika kasvukohatüüp. Reljeef: kunagiste jääjärvede ja merepõhja madalad alad, sageli sooäärsed tasandikud, harvem luidetevahelised nõod; mikroreljeef keskmiselt kuni tugevasti mätlik; tuuleheide tingib kännumätaste tekke, kus kujunevad laanetaimede ja okaspuu- uuenduse kolded. Muld: mulla lähtekivimiks on peeneteralised mitmesuguse tüsedusega veesettelised liivad. Lääne-Eestis on rohkem lubjarikka põhjavee mõjul kujunenud küllastunud gleimuldasid G(o), GI ja turvastunud gleimuldasid GoI, GII. Ida-Eestis on sagedasemad küllastumata turvastunud ja leetjad gleimullad.
annaabi.ee 
