(toimusid enamasti Valgas või Valmieras). Neil arutati tähtsamaid välispoliitilisi küsimusi, püüti lahendada omavahelisi tülisid, määrati maksud, astuti samme talurahva pagemise vastu jne. Seal oli esindatud 4 seisust (Riia peapiiskop ja vaimulikud, ordumeister koos orduametnikega, vasallkondade esindajad ja linnade esindajad). Maanõunikud 12 inimest, kes ajasid maapäevade vaheaegadel rüütelkonna asju. Nad valiti maapäevadel lugupeetavate aadlike hulgast eluks ajaks ametisse. Nad tegelesid enamasti kõige tähtsamate ja olulistemate küsimuste arutamisega. Rüütelkonna pealik (Liivimaal maamarssal) lahendas igapäevasi küsimusi. Meeskohtu tegutses Eesti- ja Saaremaal, Liivimaal maakohtu. Arutasid talupoegade ja mitteaadlike süüasju. Eestimaa Ülemmaakohtu ja Liivimaa Õuekohtu seal lahendati raskemaid kuritegusid ja aadlike kohtuasju. Nende kohtude otsuste peale võis kaevata monarhini, kelle sõna oli viimane.
Rüütelkond moodustati nii Eestimaa kubermangus, Liivimaa kubermangus kui ka Saaremaal. Rüütelkonnad koondasid maavaldajatest aadlikke, kes kaitsesid omi õigusi Rootsi riigivõimu eest ja lahendasid kohalikke küsimusi, mis ei kuulunud kindralkuberneri huvisfääri. Rüütelkonna liikmed käisid koos maapäevadel, mis toimusid iga 3 aasta tagant. Maapäevade vaheaegadel ajasid rüütelkonna asju 12 maanõunikku (Saaremaal 6), kes valiti maapäevadel lugupeetavate aadlike hulgast eluaegsesse ametisse.(Enamasti endiste rüütelkonna pealike ja maamarssalite hulgast) Nemad tegelesid kõige olulisemate küsimuste arutamisega. Igapäevased probleemid olid rüütelkonna pealiku kanda.(Liivimaal maamarssali) Kohtuvõim: Rootsi ajal loodud kohtukorraldus püsis kuni 19.sajandi lõpuni. Avaliku korra tagamiseks seati Eestimaa kubermangus ametisse kohalike mõisnike hulgast valitud adrakohtunikud, Liivimaal sillakohtunikud. Nende ülesandeks oli pagenud
kontseptsioon, et kõik maailmas on olemuslikult tühi. Mahayana on kahest koolkonnast maailmas levinum. Kirde-Ida aladel hakkas mahayana kokku sulanduma hinduismiga ja tekkis tantristlik budism ehk vajrayana. Budism kadus India aladelt, sest hakkas liigselt sarnanema hinduismiga ning sunyata kontsept oli liigselt elitaristlik ja samuti tänu moslemite sissetungile. Budistlikud pühakirjad: Suutrad Buddha üldised kõnelused ja tema lugupeetavate järgijate õpetused Vinaya tekstid - kloostritraditsiooni juurde kuuluvad tekstid Abhidharma virgunu ja tavalise inimese maailmapildi võrdlus Budismi usutunnistus: Ma lähen varjule budasse, ma lähen varjule dharmasse, ma lähen varjule sangasse (budistlik kogukond). Uskumused: Ei ole 'mina', 'hinge' ega 'ego' kui inimene sellest aru saab, on ta olemuselt mitte-mina ehk