kujundeid, mida kasutati tunnete väljendamiseks, võibolla seetõttu, et omaenda negatiivsed tunded isa kohta (eriti ei sallinud ta seda, kuidas isa nõudis emalt lohutust ning sõltus temast vaimselt) sulges ta endasse ning selle asemel püüdis leida mõne teise tähelepanu nõudva tegevuse. Üks paremini kujutatud tegelastest oli aga Lily Briscoe, kellesse kirjutas Virginia Woolf palju sisse iseend. Lily maalis läbi terve teose (siiski mõningaste pausidega) pilti lapsele juttu lugevast mrs Ramsay'st, mis oli tema nägemuse järgi puudulik kuni teose viimase lõiguni, mille ajaks oli maali alustamisest möödunud juba kümme aastat. Lily oli huvitava mõttemaailmaga: asjad, mida ta ei mõistnud, tõlkis ta ümber lihtsamasse keelde ja muutis mõtteis teisteks objektideks, et tal oleks võimalik juurelda sama tähtsate asjade üle kui targematelgi. Lily mõttemaailm oli paremini järgitav kui teiste oma. See oli kohati
meie poolt etteantud operatsioone. Sellised abstraktsed arvutid ja nende programmeerimise teooria lõid teineteisest sõltumatult ameeriklane Alonzo Church ja inglane Alan Turing (1912-1954) (hiljem oli Turing mõnda aega küll Churchi õpilane). Aastatel 1935-1937 kirjutas Turing artikli, kus ta kirjeldas väga lihtsat abstraktset arvutit, nn Turingi masinat. Arvuti koosnes lõputult pikast lindist (mälu), kirjutavast-lugevast peast ja seda kirjutuspead juhtivat programmi sisaldavast tabelist. Turingi veendumuse kohaselt sai Turingi masinaga arvutada kõike sedasama, mida ükskõik millise teistsuguse või suurema arvutiga: keerulisemat arvutit saab Turingi masin programmiliselt simuleerida. Tegu on niisiis universaalse arvutiga, nagu on universaalsed ka tegelikult eksisteerivad arvutid. Turingi eesmärk oli uurida, mida üldse põhimõtteliselt arvutada saab, ning mida ei saa, ehk teiste sõnadega, missuguste
võrdõiguslikkust. Millegipärast on raske uskuda, et antud asutused selliste teemadega vaeva hakkavad nägema. § 10 ütleb, et õppekavad, kasutatav õppematerjal ja läbiviidavad uuringud peavad aitama kaasa naiste ja meeste otsese ja kaudse diskrimineerimise kaotamisele ja võrdõiguslikkuse edandamisele. Tegelikult on 10 paragrahvi mõte õige just lastest peaks alustama võrdõiguslikkuse juurutamisel - ei mingeid pilte kodutöid tegevast emast ja ajalehte lugevast isast, sest arusaam võrdõiguslikkusest kujuneb juba lapseeas ja seda raskem on stereotüüpset mõtlemist välja juurutada täiskasvanud inimesel. Jääb ainult loota, et Soolise võrdõiguslikkuse komisjon hakkab sellel alal tõsist järelevalvet teostama. Lõppsõna Seadusi võib ju vastu võtta kümneid, kuid niikaua kui Eesti ühiskond peab diskrimineerimise ilminguid normaalseteks ja paratamatuteks, ei muuda ka seadus
annaabi.ee 
