Tal on olnud võimalus näha, kuidas paljud praeguses Eestis tähtsal kohal asuvad inimesed alustasid oma karjääri ning teekonda tippu. Kui tuua näiteid, siis teiste seas on huvitavad isiksused Tarmo Kruusimäe ja Hendrik Sal-Saller. Raamatu sihtgruppi on raske määratleda, sest juba minu peres luges teose läbi kolm inimest, kes erinesid üksteisest mitmeti: soo vanuse ja huvide poolest. Võib-olla ühendabki antud raamatut lugevaid inimesi uudishimu meediakõmu vastu, kuna raamatust on palju räägitud-kirjutatud ning kriitikud on seda kiitnud. Tegelaskond on väga lai ja värvikas, teosest käis läbi vähemalt 20 erinevat inimest. Neid on kirjeldatud selles mõttes väga valimatult, et midagi pole ilustatud ega mainimata jäetud, isikutest luuakse selge pilt. Raamatu sõnavara ja kõnekujundid on samuti värvikad ning jutud selles raamatus pole just kõige süütumad
Ma saan võrrelda ainult 8. klasside tulemusi, kuna tema töö uurib 5., 8. ja 11. klassi. 2.2. Kohustuslik kirjandus Meie koolis loetakse kohustuslikku kirjandust vähem, kui Reaalkoolis. Tema uurimuses on öeldud, et ainult üksikud vastasid küsimusele, et jätavad mõned lugemata või ei loe üldse. Minu uurimuses on seda rohkem. Kuid minu tulemused on ebatäpsed, sest Reaalkoolis käib palju rohkem õpilasi. 2.3. Kooliväliselt loetav kirjandus Tallinna Reaalkoolis on tihedalt lugevaid õpilasi 33%, Rõuge koolis on neid vaid 17%. Harva lugevaid õpilasi on Reaalkoolis 58%. Rõuge koolis on see arv palju väiksem, kui Reaalis, vaid 31%. Reaalkoolis on koolivälist kirjandust mittelugevaid õpilasi kokku 9%. Rõuge koolis on see arv peaaegu 6 korda suurem, tervelt 52%. Reaalkooli uurimistöö autori arvates on see 9% liiga suur protsent. KOKKUVÕTE Üldiselt loetakse meie koolis väga vähe. Poiste seas on lugemine ebapopulaarne. Nad arvavad, et
1..2 0..1 27% 57% Joonis 14. Keskmiselt kuu jooksul läbi loetavate raamatute arv Diagrammilt on näha, et enamik õpilasi loeb kuus läbi 0-1 raamatut, samas kuu jooksul 2 või rohkem raamatut lugevate õpilaste osakaal on väga väike, ainult 16%. Tulemustest oleks oodanud näha rohkem õpilasi, kes loevad 1-2 raamatut kuus ning palju vähem 0-1 raamatut kuu jooksul lugevaid õpilasi. Kindlasti pole osal õpilastest aega, et jõuda kuus 1-2 raamatut läbi lugeda, kuid siiski oleks oodanud, et 1-2 raamatut kuu jooksul lugevate õpilaste osakaal on 0-1 raamatut lugevate õpilaste protsendist suurem. Üle 2 raamatu kuus lugevate õpilaste väike hulk oli üpris ootuspärane, sest nii kiire raamatute lugemine nõuab päris palju aega. Et analüüsida kuus läbi loetavate raamatute arvu sõltuvust vanusest, oli otstarbekaim liita üheks