E-lugerid E-luger on aparaat, mille abil saab lugeda e-raamatuid. E-raamat on teatavat tüüpi tekstifail, mille saab kopeerida e-lugerisse ja panna e-luger seda teksti oma ekraanil näitama. Nagu näha siis kui poleks olemas e-raamatuid siis ei oleks vaja ka e-lugerit ning kui e-raamatud on olemas, aga e-lugerit poleks siis ei oleks võimalik e-raamatuid lugeda ehk üks ei saa olla ilma teiseta. E-lugeri ekraani suurust väljendab diagonaalmõõde tollides, see on enamikul lugeritel 6 tolli ehk 15 cm. Kuvaril on piksleid enamasti 800×600, seega eraldusvõime on veidi parem kui ajalehepiltidel. Kuvari pildipunktidel on hallskaalal heledusastmeid (mustast valgeni). Kuid kui lugeri ekraan on puutetundlik, siis on see peamiselt ristuvate infrapunakiirtega, mõnel mudelil ka mahtuvuslik. SLAID
et miks mulle veel ühte arvutit juurde vaja on, mille helendav ja ergas ekraan rikub silmi? Miks ma ei või jääda vana hea paberraamatu juurde? Ma olen sellega nõus, ma ka ei tahaks 4 tundi kuskil elutoa nurgas kükitada ja helendavalt ekraanilt raamatut lugeda. Kuid seda ei peagi tegema. Lugerid kasutavad passiivekraani, mis tähendab, et see ei helenda ja kulutab voolu ainult lehe keeramisel. Meie, inimeste, jaoks tähendab see seda, et me ei riku oma silmi ning lugerit peab laadima väga vähe. Laadima peab alles 7000 10 000 lehepööramise järel. Kartus, et e raamatuna on saadaval ainult võõrkeelset kirjandust, on ka peatselt möödas. Eesti digiraamatute keskusel on kavas teha juba selle aasta sees kättesaadavaks vähemalt tuhatkond eestikeelset e raamatut. EDRK kasutab oma raamatute jaoks EPUB vormingut, mida peaks saama lugeda pea kõigi levinumate lugeritega. Üheks suureks plussiks võib nimetada ka seda, et nüüd
mulle veel ühte arvutit juurde vaja on, mille helendav ja ergas ekraan rikub silmi? Miks ma ei või jääda vana hea paberraamatu juurde? Ma olen sellega nõus, ma ka ei tahaks 4 tundi kuskil elutoa nurgas kükitada ja helendavalt ekraanilt raamatut lugeda. Kuid seda ei peagi tegema. Lugerid kasutavad passiivekraani, mis tähendab, et see ei helenda ja kulutab voolu ainult lehe keeramisel. Meie, inimeste, jaoks tähendab see seda, et me ei riku oma silmi ning lugerit peab laadima väga vähe. Laadima peab alles 7000 10 000 lehepööramise järel. Kartus, et e raamatuna on saadaval ainult võõrkeelset kirjandust, on ka peatselt möödas. Eesti digiraamatute keskusel on kavas teha juba selle aasta sees kättesaadavaks vähemalt tuhatkond eestikeelset e - raamatut. EDRK kasutab oma raamatute jaoks EPUB vormingut, mida peaks saama lugeda pea kõigi levinumate lugeritega. Üheks suureks plussiks võib nimetada ka seda, et nüüd pakub e
Kas e-õpikud kergendavad kooli- või rahakotti? Ilmselt on e-õpikute ja e-õppekeskkonna mõtted käinud iga õpetaja ja õpilase peast vähemalt korragi läbi. Kuna siiani pole neid mõtteid reaalses elus veel täielikult rakendatud, siis peab olema sellel ka põhjus. Kas selleks on e-õpikute ühekordne kõrge hind või õpetajate usaldamatus või hoopis midagi muud? E-õpiku põhimõte seisneb selles, et ühte seadmesse, mis ilmselt meenutaks välimuselt e-lugerit või tahvelarvutit, mahuks kõik vajaminevad õpikud, tööraamatud ja ka sõnastikud, teadmikud. Seeläbi peaks õpilased koolis kaasas kandma mitme raske õpiku asemel vaid ühte e-õpikut, mis teeks koolikoti tunduvalt kergemaks ja kooliskäimise mugavamaks. E-õpikut peaks saama kasutada ka läbi arvuti, et e- õpiku puudumisel oleks materjal kättesaadav ja koheselt olemas. Nagu tänapäeva ühiskonnast näha, siis kaasab õpilasi igasugune tehniline vidin, mis
Samas, kui mõelda olukorrale, mille kohaselt soetab kool kõik vajalikud seaded ja ka õpikud sinna sisse, siis on olukord natukene positiivsem. Suure küsimärgi alla satub see, kas kool usaldab õpilasi piisavalt, et nende kätte usaldada tehnikavidin, mis võib maksta mitmeid kordi rohkem kui üks õpik, kuna tegelikkuses on ju nii, et kõigil ei ole vahendeid, mida koolis kasutada selleks, et seal näiteks vahetunnis õpikut sirvida. Silmas peaks siis selle vidina all kas e-lugerit või tahvelarvutit. Kõikehõlmavaks ideeks oleks see, et koolis kasutada raamatuid, mis peaks siis kohapeal olema ja kodus kasutaks iga õpilane iseenda arvutis e-õpiku võimalust. Või siis ka vastupidi. Nii hoiaks kokku nii kool kui ka õpilane ja võimalik oleks ka see, et õpilaste mitmekülgsed võimalused parandaksid üleüldiseid õppimistulemusi ja võiksid isegi noori motiveerida. Selline lahendus hoiaks lisaks ka kokku kõigi raha ja teeks ka koolikotid kergemaks
com-i poolt. Esimest Kindle’i mudelit esitati 2007. aastal. Amazon Ameerikas avalikustas 2010. aastal, et nad on müünud rohkem e-lugereid kui raamatuid. Esimene Amazon Kindle maksis 399 USA dollarit. Kindle edukusele on kaasa aidanud ka Stephen King, kes kirjutas ühe romaani digitaalsel kujul avaldamiseks ja seda müüdi ainult Amazon.com-i vahendusel. Apollo e-luger on ainuke eestikeelne ja Eesti e-raamatute poega e-luger. Apollol on kaks e- lugerit, millest üks maksab 130 eurot ja teine 149 eurot. Esimene Apollo e-luger anti välja 2013. aastal. Need on valminud koostöös Euroopa suurima e-lugeri tootjaga PocketBook. Kobo on maailma suuruselt teine e-lugeritootja ning suurim, mille e-lugerid loevad Eestist ostetud e-raamatuid. Kobol on ka app, mille allatõmbamisel on võimalik erinevates seadeldistes raamatuid lugeda. 2010. aastal anti välja esimene Kobo e-luger. Allikas: Mogg, 2011. http://www.digitaltrends
need vastused sobinuks põhimõttelt variandi ''kindlasti juhtub see ka teiste ajalehtedega, kuid mitte lähitulevikus'' alla. Küsimusele, kas e-lugeritele on turgu, vastas ''Jah'' 14 inimest, ''ei'' 2 inimest ja 5 leidis, et kuskil mujal, mitte Eestis. Ülejäänud 19 inimest ei teadnud, mis on e-luger. Eestalaste teadmatust e-lugeritest kinnitavad ka vastused järgmisele küsimusele: Millist seadet eelistaksid e-raamatu lugemiseks? 10 inimest eelistaks nutitelefoni, 22 arvutit ja 6 e-lugerit. E-raamatute suurimaks eeliseks(Tabel 2) paberkandjal raamatute ees peetakse võimalust säästa puid nii leidis 15 vastajat. Teisel kohal eeliste seas on võimalus soovitud raamat kohe allalaadida (12 inimest), kolmandal võimalus korraga kaasas kanda sadu raamatuid (9 vastajat) ning vastajate meelest väiksem eelis on see, et mõned e-raamatud sisaldavad multimeediat (3 inimest) E-raamatute suurimaks miinuseks(Tabel 1) on vastanute meelest kahjustav mõju silmadele
annaabi.ee 
