lugemisoskus ja lugemispala esitus võivad olla puudulikud. · Lugemis -ja kirjutamispuuded-suulise kõne puuetest , vaimse arengu hälvetest, ajukoore koldelisest kahjustusest (agnoosia, apraksia) aga ka metoodikast põhjustatud kirjalikud kõnepuuded. · Lugemispuuetena käsitletakse lugemisvigu ja sõna kokkulugemise raskusi. (Maila) Düsleksia avaldumine: Düsleksia avaldub tüüpiliste ja korduvate lugemisvigade ning -raskuste näol. Düslektikutel on lugemisraskused ja -vead püsivad. See võib ilmneda ka lugemisel ühelt realt teisele ülehüppamises. Esineda võib lugemist paremalt vasakule ehk 4 peegellugemist. Rasketel juhtudel pole laps võimeline sünteesima isegi kahe- ja kolmetähelisi rühmi, selle asemel hakkab ta sõna mõistatama. (Maila) 2. DÜSLEKSIA PÕHJUSED JA PÄRILIKKUS 2.1. Düsleksia põhjus peitub ajus 1896
kirjalikus kõnes (tähed, numbrid, noodimärgid), kuid enamasti mõjutab ka suulist kõnet. Mõiste düsleksia on tuletatud kahest kreekakeelsest sõnast-DYS (eesliitena rike, häire) ja LEXIS (sõna, kõne) (Wikipedia). Inglise keeles kasutatakse mõistet düsleksia nii lugemis kui ka kirjutamispuude tähistamiseks. Eesti keeles on kirjutamispuudel oma nimetus-düsgraafia, kuid praktikas vaadeldakse neid koos. (Maila 2011) 2.2. Düsleksia avaldumine Kergem düsleksia avaldub lugemisvigade ja -raskuste näol samuti ka lugemisel ühelt realt teisele ülehüppamisel. Veel võib see avalduda peegellugemises ehk paremalt vasakule lugemises. Raskematel juhtudel ei suuda laps tervikut koostada isegi mitte kahe- ja kolmetähelistest rühmadest, vaid hakkab sõna mõistatatama. (Kasper 2004) Eesti keeles esinevate tüüpiliste kirjutamis- ja lugemisvigadena võib välja tuua (Irv 2010): 1) kvalitatiivsed asendused (häälikute-tähtede asendamised teistega);
Tüüpiline lapsevanem ei jaga neid kuulamisvastaseid kommentaare mitte ainult suusõnaliselt, vaid ka kehastab neid päevast päeva. Ta ei ole vestluspartnerite vast tähelepanelik, segab tihti vahele ja vastab arvukate teesulgudega. Nii sõna kui teoga koolitatakse meist juba lapsepõlves mittekuulajad. Ka meie koolitus töötab vastu efektiivse kuulamise oskuste arendamisele. Enamikus õppesüsteemides pühendatakse lugemisele kuus aastat õpetust; tihti on olemas ka täiendavad võimalused lugemisvigade parandamiseks ja kiirlugemise treeninguks. Kuid valdavas osas puuduvad koolides efektiivsed treeningprogrammid kuulamisoskuste omandamiseks. Ühiskonnas, kus kõrghariduse omandanud tudeng pühendab vähemalt kolm korda enam aega kuulamisele kui lugemisele, on see kaunikesti arusaamatu. Selle asemel, et anda koolitust efektiivsete kuulamisoskuste vallas, jätab keskmine õppeasutus õpilase harimist mittekuulamises. Nagu vanemad, ei ole ka enamik õpetajaid head kuulajad.
annaabi.ee 
