Lapsed tahavad kõigi neid ümbritsevate asjade kohta informatsiooni hankida ja lugemine on soodsate tingimuste puhul üks neist asjust. Lapse valmistumine lugemiseks toimub loomulikul teel tema kõikide tegevuste kaudu. See saab alguse palju varem, kui meie seda arvata oskamegi: täiskasvanu kõne kuulamine, suurte ja väikeste esemete, lindude-loomade ja muu vaatlemine ja võrdlemine teiste sama liiki asjadega ning väga palju muud on esimesteks sammudeks lugemisvalmiduse kujunemisel. Uurijad on ühisel arvamusel, et pärilikkus ja keskkond mõlemad mängivad selles väga suurt rolli. määrata keskkonda. Pärilikkusega seotud eelduste mõjutamine pole meie võimuses, kuid meil on võimalik määrata keskkonda. Kui vanalt alustada Teisest eluaastast ülespoole muutub lugemine iga aastaga raskemaks. Kui laps on viieaastane, on tal lugema õppimine kergem, kui ta oleks see kuueaastaselt. Nelja-aastaselt on see veel kergem ja kolme-aastaselt veelgi lihtsam
Häälikuühend on kas kahe erineva kaashääliku või kahe erineva täishääliku kõrvuti asetsemine sõnas . 28. Lihthäälikute pikkuse määramise järjekord (4 etappi) Määrata sõnas häälikud ja nende järjekord. Abistav tegevus häälimine Eristada lihthäälikuid. Abistav tegevus häälikuühendi määratlemine Määrata lihthäälikute pikkus. Abistav tegevus hääldamine (ütlemine) Märkida lihthääliku pikkus tähtedega. 29. Lugemisvalmiduse kujunemise sammud · häälega veeritakse sõna · veerimine muutub hääletuteks suuliigutusteks · sõna öeldakse väikese pausi järel · lühemad sõnad suudetakse öelda nii, et nende vahel pausi ei teki · loetud sõnade tähendusest ja lühema lause mõttest saadakse aru Laps on valmis lugemiseks · kui ta tunneb mõtlemata ära kõik tähed · tajub sõnasse kuuluvaid häälikuid õiges järjekorras
bioloogilise küpsemise kindlale vaimse vanuse tasemele. Intelligentsustestidega määrati kindlaks, kas laps oli lugema õppimiseks valmis. Arvatai ka, et vanematel ei olevat lapse lugema õppimisel mingit mõju. 2.1.2 Arenguteooria Küpsemisteooria seati kahtluse alla, kui hakati arvama, et on võmalik mõjutada lapse arengulist valmisolekut enne lugema õppimise algust, toetades tema lugemisvalmidust erinevate harjutustega. Selle tulemusel hakati paljudes lasteaedades pöörama tähelepanu lugemisvalmiduse kujundamisele. Töötati väja kooliks ettevalmistavaid programme. Süstemaatiline lugemisoksuse kujundamine algas alles koolis ja varem ei tohtinud seda õpetada. Vnemate kohustus oli õpetaja tegevuse toetamine. Lapsevanematelt paluti , et nad ei õpetaks lapsi lugema enne kooli algust, et lapsed valesti ei õpiks. 2.1.3 Kujuneva kirjaoskuse teooria Arvati , et lugemis- ja kirjutamisoskus ei kujune lahus lapse muust arengust. Mõisteti , et
ennetamiseks. (Lukanenok, 2008, 15) 5 Laps on valmis lugemiseks, kui ta: · Tunneb mõtlemata ära kõik tähed · Tajub sõnasse kuuluvaid häälikuid õiges järjekorras · Suudab kokku öelda neljast kuni viiest tähest koosneva sõna · (teab, et kaks ühesugust tähemärki kõrvuti on ühe pikemalt kõlava hääliku märk) Laps on valmis kirjutamiseks (esmalt suurtähti kasutades), kui peale lugemisvalmiduse: · Teevad ta käsi ja silm koostööd: tähed püsivad enam-vähem reas, on kujult enam- vähem vastavad trükikirjale, sõnade vahel on suurem vahe. Selle saavutamiseks peab laps olema saanud tegeleda mitmesuguse kujutava tegevusega. (Kivi, Sarapuu, 2009, 121) Kõne arengu iseärasused Uuringud on tõestanud, et lugemisraskustega lastel on täheldatud kõne arengu hilinemist. Need lapsed on hakanud eakaaslastest hiljem koogama ja lalisema. Nende esimeste
annaabi.ee 
