· Kirikuõpetajate hulgas hakkab levima pietism nende teeneks on luteri usu lähendamine rahvale · Hernhuutlaste liikumine usuvagaduse rõhutamine, sotsiaalne vendlus, omaette koguduste moodustamine. Soodustab karskust ja kõrtside sulgemist. Ratsionalism ja valgustus · Jutlused muutuvad õpetlikeks · Torma pastor Johann Georg Eisen puuvilja kasvatuse propageerimine, rõugete vastu kaitsepookimine · August Wilhelm Hupel Kirjeldused tolleaegsest elust, lugemisseltsid, raamatute levitamine · J. G. Herder rahvaluulekoguja, viis eesti rahvalaulud Euroopasse. Maakeelne kirjasõna · 1715 Uus Testament Põhja- Eesti keeles · Anton Thor Helle esimese eestikeelse piibli tervikväljaanne · Arveliuse "Üks kaunis jutu ja õpetuse raamat" · Kalendrid, nõuanderaamatud
võitlus vanade kommetega – ohvrikohad, ehted, uhkusasjad, torupillid, viiulid, kõrtsid talurahva eneseteadvuse suurendamine – kaasarääkimine, võrdsus sageli äärmused, kõik pidid elama kui vennad-õed Ratsionalism 18. saj teisel poolel suhtuti üleolekuga pietismi vagadusse, eesmärk rahva harimine, valgustamine kritiseerisid sots korraldust, eriti pärisorjust Hupeli esimene eestik ajaleht, raamatute levitamine, lugemisseltsid Rahvaharidus koole vähe, õpetajaid vähe katsed koolikohustuse kehtestamiseks → koolid igasse kihelkonda ja suurematesse mõisatesse, ei olnud populaarne Lugemisvara lugeda oskajaid küllaltki palju, õpetati kodus eestik ilmalik kirjandus, maarahva kalender 1731 Ehituskunst Kadrioru loss (barokk), Palmse mõis 1770-ndatel klassitsistlik stiil – Toompea loss, Tartu raekoda, Tartu (range proportsionaalsus,
tema mündi-, vaselõigete ja naturaalide kogud. August Wilhem Hupel suri 6. Jaanuaril 1819. Surma põhjuseks oli düsuuria ehk kusemishäire, mis osutab Hupelit tema eluaja lõpupoole vaevanud valudele alakehas. Hupel maeti Paide lähedale Reopalu kalmistule. II PÕLTSAMAA LUGEMISSELTS Lugemisseltside areng Saksamaal ja naabermaades Raamatute ja lugejate arv kasvas üsna kiiresti. Raamatud olid aga kallid, mi soli lugemisseltside tekke peapõhjuseks. Lugemisseltsid aitasid rahuldada ka sotsiaalse kommunikatsiooni vajadust. 1770. aastatel tekkisid lugemisseltsid Saksamaal, Rootsis. 1790.ndatel Soomes. Ida-Euroopas algas lugemisseltside levik pärast 1800. aastat. Läänemere provintsides pani levikule aluse Hupeli rajatud lugemisselts Põltsamaal. 18. Ja 19. sajandi vahetusel hakkasid levima erialalugemisseltsid, mis spetsialiseerusid kirjandusele ühe teadusharu piires. Põltsamaa lugemisseltsi organisatsioon
kolis ülikool sõja eest Tallinnasse, raamatukogu jäi Tartusse. 1710 evakueeriti ülikool ja raamatukogu Põhjasõja eest Stockholmi, raamatud liideti hiljem Stockholmi kuningliku raamatukoguga. Vennastekogudused 18.19. sajand. Kirjutasid, levitasid raamatuid. Urvaste vennastekogudus pani alguse eestikeelse kirjandusega raamatukogude tekkimisele. Laenuraamatukogud, lugemisringid. 18. saj. II pool: raamatute kaupmehed kommertsraamatukogud, laenutamine tasuline. Lugemisseltsid raamatuid osteti ühise rahaga rahvaraamatukogude algus. Esimene ring Põlvamaal Hupel. Tartu Ülikooli Raamatukogu 1802. Direktor 18021839 Karl Morgernstern. Osteti vaid teadustööks vajalikke raamatuid, raamatuid hinnati teadusliku väärtuse järgi, originaaltöid eelistati tõlgetele, otsustati, et ei osteta tervet raamatukogu, vaid sealt valitakse vajalik. Morgenstern alustas süstemaatilise kataloogi,
annaabi.ee 
