Suurem osa programmidest ja andmetest säilitatakse kõvakettal. Kettaseade Praktiliselt igas arvutis on kettaseade (Floppy Disk Drive, FDD), mille abil saab diskette lugeda ja neile infot salvestada. Diskett on plastikümbrises magnetketas. CDlugeja ja CDkirjutaja Mahukamate andmete säilitamiseks kasutatakse kompaktkettaid (compact disk, lühendatult CD). Need on suhteliselt odavad ning neile mahub palju (650800 MB) infot. CD lugemiseks kasutatakse spetsiaalset lugemisseadet ehk CDlugejat (CDROM drive), mis asub põhiplokis. 5. Mida iseloomustab protsessori taktsagedus? Protsessori kiirust iseloomustab tema taktsagedus. Seda mõõdetakse gigahertsides (GHz), vanematel arvutitel ka megahertsides (MHz). Kaasaegsete arvutite taktsagedus on 13 GHz. 6. Mis erinevus on operatiivmälul ja andmekandjatel? Nimeta erinevaid andmekandjaid. Operatiivmälu Kuna operatiivmälu on kiire, hoitakse seal programme nende töö ajal ja andmeid nende töötluse ajal.
Eristatakse kahte salvestusviisi: ühe ja multisessioonilist. Iga sessiooni kirjutamise jooksul, peab info kulgema pidevalt. See tähendab, et näiteks 50 sessiooni korral kulub praktiliselt kogu CD maht sessioonide kirjeldamiseks ja vajalikku infot sinna enam ei mahugi. Vanem CD-ROM- lugeja suudab ära tunda ja sisse lugeda ainult esimese salvestussessiooni.Multisessioon- salvestuse lugemiseks vajatakse spetsiaalse lisavõimalusega lugemisseadet ja vastavat opsüsteemi draiverit. Enamik tänapäevaseid seadmeid oskavad ketast täita jupikaupa. See tähendab, et vajaliku teabe salvestamise järel kirjutatakse enne laseri väljalülitamist veel kaks väljumisplokki. Uuesti salvestama asudes kirjutatakse viis sisenemisplokki sisaldavad muuseas ka järgmise vaba salvestuspiirkonna aadressi) ja alles seejärel kasulikud andmed. CD-ROM- seadmed ignoreerivad neid lisaplokke, kuid mõned heliplaadimängijad võivad neid esitada klõpsatusena
peab info kulgema pidevalt. Iga sessiooni kirjeldamine võtab CD-l ruumi umbes 13 MB. See tähendab, et näiteks 50 sessiooni korral kulub praktiliselt kogu CD maht sessioonide kirjeldamiseks ja vajalikku infot sinna enam ei mahugi. Kümne sessiooni kasutamine on aga täiesti tavaline. "Normaalne" st. vanem CD-ROM-lugeja suudab ära tunda ja sisse lugeda ainult esimese salvestussessiooni. Multisessioon - salvestuse lugemiseks vajatakse spetsiaalse lisavõimalusega lugemisseadet ja vastavat draiverit. Multi sessioonide kasutamine tähendab seda, et infot saab kettale kirjutada mitmes järgus st. olles mingi info plaadile kirjutanud, saame seda hiljem vaba ruumi olemasolul lisada. Põhjus, miks vajatakse multisessioon vormis plaatide lugemiseks spetsiaalset riistvara toetust, peitub plaadi sisu kirjeldavas tabelis. Kui plaati aja jooksul mitmeid kordi infoga täiendatakse (kirjutatakse uus sessioon), muutub ka selle sisu, ning peab iga kord täiendama ka plaadi sisu
vastavalt rahvusvahelisele ISO-7bit koodile. Seda koodi on kujutatud joonisel 5.12.a, kahte programmi kaadrit aga joonisel 5.12.b. Selliselt kodeeriti liikumised koordinaat- süsteemi telgede suunas ja nende liikumiste suurused, liikumistrajektoori kuju (sirge, ringjoone kaar), liikumiste kiirused ja teised tehnoloogilised ning muud käsud. Perfolindile salvestatud programmi lugemiseks kasutati tavaliselt fotoelektrilist lugemisseadet, mille tööpõhimõtet selgitab joonis 5.13. Perfolint 2 liigub valgusallika 5 ja fototakisti 1 vahelt läbi. Kui perfolinti perforeeritud auk 3 satub valgusallikast läbi läätsete 4 suunduva valguskiire teele, langeb viimane fototakistile ja kutsub esile selle takistuse järsu muutumise, mis ongi signaaliks lugemisseadme elektrilisele osale. Selliseid lugemisseadmeid on perfolindi iga rea kohta üks. Joonis 5.13 Vaatleme joonisel 5
annaabi.ee 
