1) kvalitatiivsed asendused (häälikute-tähtede asendamised teistega); 2) häälikute-tähtede ja silpide ärajätmine; 3) häälikute-tähtede ja silpide järjekorra muutmine; 4) häälikute-tähtede ja silpide lisamine; 5 5) kvantitatiivsed asendused (vältevead); 6) ortograafilised vead ehk reeglivead (düsortograafia). Eesti lastel on enamlevinud lugemisraskusi kajastavateks tunnusteks veerimine, kohatud pausid ja kordused ning vältevead (Karlep 1985). 6 3. Düsleksia põhjused Düsleksia põhjused on väga individuaalsed, alates sellest, et laps on pärit kakskeelsest perekonnast või on vanemad pööranud vähe tähelepanu tema kõne arengule ning lõpetades spetsiifiliste taju või motoorika probleemidega (Lukanenok, Kasper 2004).
Milliseid depressiooni ravi võimalusi on olemas? 1) Eneseabi, 2) psühhoteraapia, mille käigus siis proovitakse läbi erinevate võimaluste käitumist ja mõtteid kujundada, muuta või analüüsida, 3) tablettide võtmine. Düsleksia 13. Mis on düsleksia? Lugemishäire, mille puhul lugemisoskus on madalam kui tavalastel ja mille põhjuseks ei ole õpetamatus, intellekti probleemid või sotsiokultuuriline olukord. 14. Missugused on eesti lastel enamlevinud lugemisraskusi kajastavad tunnused (Karlep 1985 järgi)? Veerimine, kohatud pausid, kordamine ja vältevaed. 15. Milliseid mõisteid kasutatakse düsleksia sünonüümidena? Spetsiifiline lugemishäire, lugemispuue, primaarne lugemisvõimetus, spetsiifiline arengudüsleksia, sõnapimebus 16. Kuidas võib düsleksia avalduda/ilmneda? Nimeta 3 võimalust. Sõnade kokkulugemisraskus, sõnade tähenduse mittemõistmine, ühelt realt teisele ülehüppamine. 17. Millised on varased düsleksia märgid
ebaadekvaatse õpetamisega. Lugemisraskuste täpne iseloom sõltub oodatavast lugemisvõimest, keelelistest oskustest ja kirjapildist. Erinevad autorid kirjeldavad selle sümptomitena raskusi tähtede õppimisel, kirjutama õppides, tähestiku meeldejätmisega, tähtede nimetuse korrektsel ütlemisel, sõnade riimimisel ja/või foneemide analüüsimise või häälikute kategooriatesse jaotamisel (vaatamata normaalsele kuulmisteravusele). Edasistel arenguastmetel võib ette tulla mitmesuguseid lugemisraskusi, nagu: · tähtede vahelejätmine, asendamine, moonutamine või teiste sõnade või silpide lisamine; · aeglane lugemine; · lugemise valesti alustamine, eelnev pikk kõhklemine, lugemisjärje kaotus või lause ebakorrektsus; · lausetes sõnade või sõnades häälikute ümberpaigutamine või tagurpidi lugemine. Puudulikud võivad olla loetu mõttest arusaamise võime, loetud sõnade tähenduse mõistmine, suuline lugemisoskus ja lugemispala esitus. Puuduliku
et võib inimese haigeks tunnistada ja ei pea selle probleemiga edasi tegelema. Arvan, et siiski on oluline hakata sellega võimalikult kiiresti tegelema. Tänapäeval peavad inimesed end igal sammul tõestama, seetõttu on oluline, et nad seda ka oskaksid. Probleemid põhioskustes on sageli takistuseks eneseteostusel ja positiivse enesehinnangu kujunemisel. Sama oluline on suhtumine erinevustesse kas me nimetame düsleksiat puuduseks, raskuseks või hoopis iseärasuseks ja väljakutseks. Lugemisraskusi ei tohiks häbeneda, probleemiga tuleb kohe tegeleda. Eestis tegeldakse siiski põhiliselt laste düsleksiaga. Valitseb hoiak, et ajalooliselt kõrge kirjaoskusega rahval ei sobi täiskasvanute kirjaoskuse probleemi tunnistada. Aga niisamuti nagu varajane sekkumine, on sama tähtis täiskasvanutega tegelemine. Põhioskuste madal tase ei võimalda ju ka tööülesannetest lõpuni aru saada. 7 KASUTATUD MATERJAL · Lukanenok Kadi, Kasper Kristi
annaabi.ee 
