Testamendist on oma 296 leheküljega suurim liivi rahvale määratud liivikeelne raamat. Vaimuliku kirjanduse eelisväljaandmine iseloomustab õige hästi Soomest toetatud hõimuliikumise suunda. See ilmaliku liivikeelse kirjanduse väljapaistvaim näide sisaldab oma 99 leheküljel palju rahvaehtsat lugemismaterjali, ka palju luuletusi liivi autoritelt, näiteks Karl Staltelt, August Skadinilt ja paljudelt teistelt. See ja ka varasemad liivi lugemisraamatud oli ja on emakeelseks lugemiseks kõigile, koolis ja kodus, et rahval üldse oleks midagi emakeeles lugeda. Kasutatud kirjandus 1. Anne Nahkuri gümnaasiumiõpik ,,Kirjandus antiigist renessansini". 2. Ajakiri Eesti kirik, 2002. aasta märtsikuu väljaanne.
Vaimuliku kirjanduse eelisväljaandmine iseloomustab õige hästi Soomest toetatud hõimuliikumise suunda. Soomes ilmunud liivikeelsest kirjandusest on huvitavaim kooliõpetaja Ptõr Dambergi ,,Jemakiel lugdõbrntõz skol ja kuod pierast" I (1935). See ilmaliku liivikeelse kirjanduse väljapaistvaim näide sisaldab oma 99 leheküljel palju rahvaehtsat lugemismaterjali, ka palju luuletusi liivi autoritelt (Karl Stalte, August Skadin jt.). See ja ka varasemad liivi lugemisraamatud on emakeelseks lugemiseks kõigile, koolis ja kodus, et rahval üldse oleks midagi emakeeles lugeda. Soomlaste abiga hakati aastal 1930 välja andma esimest liivikeelset ajalehte Lvli. Eesti, Soome ja Ungari hõimuliikumise ning ka Läti Vabariigi toetusel valmis 1939. aastal liivi rahvamaja. Rahvamajal on kultuurielus oluline koht, seda peetakse soome-ugri rahvaste hõimuliikumise materialiseerunud sümboliks. Nõukogude võimu kehtestamine Lätis 1940
See aitas ühtse kirjakeele kujunemist ja võeti kasutusele soomepärast kirjaviisi. Eduard Ahrens avaldas oma grammatika 1843. Gustav Heinrich Schüdlöffeli "Toomas Westen. Lapo rahva uso ärataja Norra maal". 19. sajandi esimestel kümnenditel ilmus eestikeelseid raamatuid aastas keskmisel vaid 7, 1840-1849 juba 27. Otto Wilhelm Masing kirjutas "Marahwa kalendrit". Piiblilood- piibliseletused, lauluraamatud, palveraamatud. Kolmandal kohal olid ilmalikud või poolilmalikud juttu- ja lugemisraamatud. Piiblit avaldati 18 korda 146 000 eksemplaris, Uut Testamenti avaldati 39 korda 483 000 eksemplaris. Ajakirjandus: Vaba ajakirjanduse ja vabatahtlike ühenduste kujunemine oli iseloomulik 19. sajandi Euroopale. Seisuslik süsteem ja tugevnev riiklik kontroll ei suutnud takistada nende jõudsat edenemist Baltimaades. Levis arusaamine, et maailma peab valitsema mõistus mitte vürst, igal inimesel oli õigus end täiendada.
annaabi.ee 
