Eeldatavasti pole väga otstarbekas viis. 3) Hüdromeetriline tiivik (kõige kindlam ja optimaalse tulemuse ning maksumusega viis) Tiivikuga mõõtmisel registreeritakse roototri voolukiirusest sõltuv pöörlemissagedus. Iga tiivik tareeritakse, st tehakse kindlaks seos pöörlemissageduse ja voolukiiruse vahel. Mõõdetud pöörlemissageduse järgi leitakse tareerimistkõveralt või tabelist voolukiirus. Tiiviku põhiosad on rootor, kere, pöörete lugemismehhanism ja rool. Tiivikuid on nii rõht- kui ka püstvõlliga. Pöörlemissagedust registreeritakse elektriliselt, elektromagnetiliselt või valgus- või helisignaali jälgides. Tiivik lastakse vette varda või trossi külge kinnitatuna. Voolukiirusi mõõdetakse sillalt, ripphällist, paadist või nn kaugmõõturi abil. 4) Akustiline kiirusmõõtur Doppleri efektil põhinev seade voolukiiruse mõõtmiseks ja registreerimiseks vees
100-meetrisi sügavusi. Mehaanilisel loel ripub mõõta.*Süvaujuk koosneb kahest osast: suure mass kilodes vee mahuga liitrites. trossi otsas 15100 kg-ne voolujooneline raskus eritakistusega plastristist ja seda kandvast Vooluhulga määr mõõteülevoolu või mõõteren- ning vintsi küljes on lugemismehhanism. väikese eritakistusega pinnaujukist. Ujuk niga: Väikestes voolusängides (kanalid, kraavid Hüdromeetriavintse kasut nii sügavuste kui ka mõõdab kiirust risti asetussügavusel. jms) mõõd vooluh mõõteülevoolude ja -rennide voolukiir (trossi küljes on siis ka tiivik) Vooluhulk: Vooluh on ristlõiget ajaühikus läbiva abil. Ülevoolude mõõtmistäpsus on hea, kuid nad mõõtmiseks
Sellised seadmed meenutavad oma välimuselt ja ka kasutusviisi poolest magnetkaardilugejaid, magnetriba asemel on kaardil aga vöötkood. CCD-lugejad CCD-lugejad väljastavad mitme LED-i abil valgusriba, mis peab ulatuma üle koodi. Seetõttu on CCD-lugejate puhul oluliseks parameetriks lugemislaius, millega on ära määratud suurim loetav koodipikkus. Valgusdioodid vilguvad vaheldumisi sagedusega 50..200 Hz. Sellist sagedust inimsilm ei taju ja seetõttu näeb kasutaja ühtlast valgusriba. Lugemismehhanism peab arvet, millise valgusallika poolt millisel ajahetkel genereeritud valgussignaal CCD-sensorile jõuab ning koostab selle põhjal tervikliku koodipildi. Lugeja võib alustada tööd, kui vajutatakse vastavat lülitit või kui ta jõuab piisavalt lähedale mingile pinnale. Lihtsamatel lugejatel väljastatakse valgust pidevalt ja lugemine toimub kohe, kui kood satub täielikult lugemisalasse. Et vältida sama koodi korduvalt lugemist, ei loe
sattumine ketta juurde viib juba andmete riknemiseni. Ketta suur mahutavus on saavutatud laserikiire täpse suunamisega, ühe andmebiti salvestamiseks kasutatava ala läbimõõt on vaid üks mikron. 37 Andmete lugemine toimub ainult laserikiire abil, ilma magneti osavõtuta. Selleks kasutatakse Kerri efekti, mis seisneb polarisatsioonitüübi muutumises valguse peegeldumisel magnetiseeritud alalt. Lugemismehhanism fikseerib selle muutuse ja teeb niimoodi kindlaks vastava andmebiti väärtuse. Lugemiseks suunatakse punktile nõrgem laserkiir, mis peegeldub kettalt tagasi. Peegeldunud kiire polaarsus sõltub loetava punkti magneetumusest ja näitab vastava biti väärtust. 4.7. Striimer Striimer on kassettmagnetofoni taoline seade suurte infohulkade säilitamiseks ja ülekandmiseks ühest arvutist teise. Striimer kasutab lindikassette, mis on täiesti sarnased