arenguperioodid. arengutsüklid. terviklikud töötavad õpilased ülesandesarjad, töövihikutega. algupärased teosed, Raamatuid kasutatakse spetsiaalsed Freinet- ainult õppevahendid, õpilaste lugemismaterjalina. ja õpetaja poolt valmistatud materjalid. 2. Õpilaste vahel paremusjärjestust ei tehta, hindamisel ei võrrelda teistega. 3. Õpilastega käiakse õpperetkedel ja tutvumiskäikudel, laagrid, praktikumid. 4. Õpetaja on vaatleja, kuulaja, innustaja.
traditsioonid, antiikkirjanduse järelmõjud ja kirjalik kirjasõna. Kõige olulisem neist oli rahvaluule. Kõige viljakamaks lähteaineks traditsiooni vahendajana sai eepiline luulue, kus olid kõige ulatuslikumalt ja ilmekamalt talletatud pärimused ajaloolistest sündmustest ning isiukutest, olustikulistest omapäradest, kommetest, uskumustest. Ka antiikne kirjandus on keskaegsele kirjandusele tugevat mõju avaldanud. Vaatamata kiriku vastuolule kasutati rooma autoreid koolides lugemismaterjalina. Esimese Rooma kirjanikuna hakati lubama Vergiliust. Teda peeti niiöelda heaks paganaks. Kirkikuisade tõlgenduse järgi ennustas ta ühes oma ekloogis Kristuse sündi. Rüütliromaanide traditsioonid juhtisid aga Oidipuse ja Makedoonia Aleksandri lugude ning Vergiliuse Aeneis'e juurde. Usulises kirjanduses on valdavalt jumalaorjusega seotud literatuur. Selle kõrval ka pühakute ning märtrite lood, samuti mitmed legendid. Üldjoontes jaguneb keskaegne kirjandus kahte suurde perioodi:
................12 Teine pidupäev.......................................................................................................................13 Kasutatud kirjandus....................................................................................................................... 15 Enne esimest üldlaulupidu Eeskujud Eesti üldlaulupeole Eestis kajastusid Kesk-Euroopa laulupeod esialgu ajakirjanduses huvipakkuva lugemismaterjalina. Hiljem hakati rohkem kajastama ka baltikumis toimuvat. 1850-ndatel aastatel alustasid meie suurtemates linnades (Tallinn, Tartu, Pärnu, Narva) tegevust balti saksa lauluseltsid, ning varsti organiseeriti juba linnadevahelisi saksa kooride laulupühasid. 2 Ilmselt külastas juba toona J.V.Jannsen neid üritusi ja tegi neist omad järeldused. Jannsen käis
liialt radikaalseid muutusi. Kümmekond aastat hiljem (1535) jutlustas anabaptistide juht Thomas Müntzer kiriku vastu ja püüdis rajada maa peale jumalariiki (sealjuures ka ühiskonda ilma klassierinevuste, monogaamia ja eraomandita). See katse aga jäi ajutiseks. 50 Vabakirikud, usuvabadus ja ühiskond: Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse * A. Kilp * KUS 2010 Max Weber (1864-1920) Lugemismaterjalina soovitaksin Teile Weberi peetud loengut "Poliitika kui elukutse ja kutsumus" (http://www.scribd.com/doc/23234948/M-Weber-Poliitika-kui-elukutse), mille ta pidas aastal 1918, mis järgnes I Maailmasõjale ning oli küllaltki vägivaldne ja rahutu aeg. Weberit peetakse ka omal moel Saksamaal järgnenud natsionaalsotsialismi üheks allikaks. Oma riigikäsitluses ütleb ta, et vägivald on alati olnud poliitika lahutamatu osa ning annab käsitluse kaasaegsest riigist, mille
annaabi.ee 
