1928 "Toomas Nipernaadi" 1935 "Isade maa" Vabadussõja aineil 1938 "Karge meri" kalurite ja hülgeküttide elu 1942 "Ekke Moor" nipernaadiliku tegelaskujuga 1945 "Leegitsev süda" elu ja kunsti suhted, emaarmastus Paguluses kirjutanud romaani "Üle rahutu vee" 1951 kodumaalt põgenejate teekond Rootsi Nagu ütles Jaanus Vaiksoo oma raamatus ,,Gailit ja Nipernaadi", et Gailitist rääkimine peab pakkuma rõõmu ja rahuldust, niisamuti nagu pakub rõõmu ja rahuldust tema teoste lugeminegi. Gailiti stiil köidab lugejat, ega jäta külmaks. Ma usun, et selle väitega nõustuvad enamus, kes on Gailiti teoseid lugenud, samuti mina. Ta raamatud tekitavad lihtsalt niii huvi, et raske on lugemist pooleli jätta. Koguaeg on pinge õhus. Huvitava võrduluse Gailiti loomingus saab debüütraamatu esimese ja viimase raamatu viimase lehekülje vahel. (lk8) Nende kahe lõigu sarnasus on hämmastav. See paneb kohe küsima, et äkki on kirjanik terve oma loomeperioodi rääkinud ööst
pilk peatus, oli "Pruun katk". Selles raamatus raagiti jubedustest, mida Hitleri kasilased olid Eestis toime pannud, kuid muidugi ei lugenud poiss . midagi muud peale sonade, ei teadnud ju ta, kes oli Hitler. Peale musta haakristi kaanel oli raamatus veellilla tempel, mille jargi raamat kuulus raamatukogule. Just seda kooritas Sobakov, just see torkas talle silma; raamat oli nii isearaliku nurga alt, et ta nagi ka seda, mida poleks tohtinud naha. Ujumine sobis- Passi-poisile nagu raamatu lugeminegi. Kui jatta korvale see, et .-uks oli tervisele hea, teine halb ja et molemad koos moodustasid selle, mida vois tinglikult nimetada Passi-poisi eluks (eluks ilma emata, ilma meieta), sUs polnud neil tegevustel suurt vahet. Passi- - poiss elas selles,mis oli eluks kolbmatu raamatus ja vees. Vaid seal ttmdis ta ennast hasti, iseendana. Tema kaed olid labidad, ta uuristas vett nagu mutt mulda; lugedes on
kohustuslikust kirjandusest. Selleks on enamasti klassikaline kirjandus. See, mis on üle maailma parimaks tunnistatud. See on põlvkondade, inimsuse valik ja seda tuleb usaldada, sest see arendab inimest kõige enam. Hiljem ka ise valikuid tegema. Kohustuslik kirjandus päästab maailma, muudab selle valgemaks, elamisväärsemaks. Koolitunnist saab omaseks elustiil, et ükski arvamus pole vale, vajalik on julgus ja enesekindlus väljendumisel. Väärtajakirjade lugeminegi peaks alguse saama koolist, küll neid siis enam nõutakse. 39 Kasutatud materjalid Kasutatud kirjandus: Ehala, M. Kirjutamise kunst. Tudramäe: Künnimees, 2000. Hennoste, M. Väike lugemisõpetus. Tallinn: Avita, 1998. Kask, K. Meediaõpetus. Õpik gümnaasiumile. Tallinn: Avita, 2005. Kelva toimetus. Kooruke 1. Tallinn: Sulemees, 2002. Nahkur, A ; Sokk, M. Sõna vägi. 8 klass. Tallinn: Koolibri, 2002
annaabi.ee 
