kujundus Vähese reklaamiga, kindlale lugejaskonnale toetuv ajakiri. Ajakiri on inimesele, kes soovib olla kursis eesti kirjanduses toimuvaga. Kuna kaastöölisteks on sõltumata nende maailma-vaatest ja esteetilistest hoiakutest enamik eesti tuntumaid kirjanikke ja kirjandusarvustajaid, siis on Looming tähtsaim kirjandusajakiri Eestis. Proosatekstid ja artiklid on sisukad ning Loomingus avaldatakse ka pikemaid intervjuusid. Võrreldes nõukogude ajaga on lugejahuvi vähenenud. Ajakirja saab tellida, lugeda internetist, osta kaubandusest, seega on ajakiri kõigile huvilistele kättesaadav. Ajakirjas pole pilte, ajakiri ei panusta kujundusele, vaid sisule. Looming läbi aegade Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Sinimustvalge
saj. kirjanduses, kunstis ja muusikas 1.3.1. Luuleuuendused: 1. Vabavärss ja vabavärsipoleemika (Jaan Kross, Ellen Niit, Ain Kaalep). 2. Stroofi ja värsivormid läänest - romanss, haiku, tanka12. 3. Eesti vanema ja uuema rahvalaulu võimalused. 4. Murdeluule kirjutamine elavnes. 5. Optimistlik eluvaade, rõõm maailma avastamisest. 1.4. Proosa 1960ndate luulevaimustuses jääb proosa siiski varju. Kirjutajaid ja teoseid napib, tiraažid13 langevad, lugejahuvi vaibub. Proosakirjanikena debüteerisid Enn Vetemaa, Mati Unt, Arvo Valton, Mats Traat, Aimee Beekman, Jüri Tuulik, Ülo Tuulik. 1.4.1. Noored kirjanikud tõid proosasse järgmised teemad: -oma eakaaslase, noore inimese, kujunemisjärgus isiksuse -sõjajärgsete aastate sündmused -kaasaja -huvi oleviku ja mineviku vastu -rahulolematuse iseenda ja ümbritsevaga 11 *12
,,Maa ja rahvas". Peamiseks zanriks kujuneski esialgu romaan. 1960. aastatel astus kodueesti kirjanduse uuenemine uude etappi. Esile kerkis noor põlvkond prosaiste, kes ei pidanud enam iga hinna eest tõestama, et nad on nõukogude inimesed, ja võisid seepärast oma loomingus käsitleda muudki kui klassivõitlust. Eraldi võib mainida 1963. aastal päris noore Mati Undi sulest ilmunud, koolinoorte elu käsitlevat romaani ,,Hüvasti, kollane kass" jm (Vahtre 2000). Suurt lugejahuvi äratasid 1960. aastatel luuletajad Jaan Kross, Ain Kaalep, Ellen Niit jt., seejärel Paul-Eerik Rummo, Mats Traat, Jaan Kaplinski, Hando Runnel, Viivi Luik, veidi hiljem Juhan Viiding ehk Jüri Üdi. Neist mitmed hakkasid hiljem tegelema ka proosaga. Kõige rohkem tsiteeritud ja viisistatud autoriks kujunes ando Runnel, kelle värsid on hästi meeldejäävad, südamlikud, kohati õrritavalt lihtlabasedki. Neis esineb
annaabi.ee 
