Eduard Vilde "Pisuhänd" Näidendis "Pisuhänd" on sarnaselt "Tabamata imega" põhiline teema eesti kultuurielu. On kaks vastandlikku tegelast: boheemlane Tiit Piibeleht ja käpardist insener Ludwig Sander. Mõlemad rikka ärimehe Vestmani tütarde väljavalitud. Naeruvääristatakse Eesti tolle aja kultuuri, kus maksis nimi ja tuntus, mitte loomingu sisu. Nii ka "Pisuhännas", kus Ludwigul oli kaks võimalust: rääkida tõtt ja sellega teistele pettumust valmistada või valetada, ükskõik kui ebaeetiline see talle ei tundunud. Ilma vähemagi kõhkluseta valis ta viimase tee. Ludwigule oli peale pandud nii palju lootusi, mida ta alt vedada ei tahtnud. Tema olukorras oleks enamus inimesi samuti käitunud. Pole just lihtne näidata ennast luuserina ja kuulda vastupidist nii teiste, kui enda suust. Tiit Piibeleht nõustus Ludwigut aitama esialgu heade kavatsustega
KELLEST KÜLL AINULT KOLM KASVASID LAPSEEAST VÄLJA. BEETHOVEN RISTITI JÄRGMISEL PÄEVAL, 17. DETSEMBRIL. KUIGI HELILOOJA SÜNNIPÄEV EI OLE AMETLIKULT KINNITATUD, TÄHISTAS TA PERE TÄHTPÄEVA 16. DETSEMBRIL. BEETHOVENIL AVALDUS MUUSIKALINE ANNE SAMAMOODI VARAKULT NAGU MOZARTILGI. VÄGA NOORENA HARJUTAS TA KLAVERIT NING ÕPPIS TUNDMA NOOTI JA KIRJA. TEMA ESIMESEKS ÕPETAJAKS OLI ISA JOHANN, KES JÕUDIS KA ISE TEGELEDA MUUSIKAGA. TA LAULIS BONNI KIRIKUKOORIS TENORIT. KUNA LUDWIGUL OLI HEA MUUSIKA, SIIS SUNNITI TEDA PALJU HARJUTAMA, TÕSI KÜLL, VAHEL KA PÄRIS JULMALT JA EBAÕIGLASELT. ON TEADA, ET TA ISAL OLI PROBLEEME ALKOHOLI LIIGSE TARBIMISEGA. SEETÕTTU OLI PÄRIS TAVALINE, KUI LUDWIG MAGAS JUBA, AGA JÄRSKU TULI ISA JOOBES PEAGA KOJU, KAASAS SÕBER TOBIAS PFEIFFER, JA SUNDISID POISIKEST HARJUTAMA KUNI HOMMIKUSTE TUNDIDENI VÄLJA. PEREKONNAL OLI KA PIDEVALT PROBLEEME MAJANDUSLIKULT TOIMETULEMISEGA. SEETÕTTU OLI TÄHTIS, ET KEEGI PEREKONNAST
Sõnakoomika · Piibelehe ebakindel sõnakasutus ning ta veider kuid tabav väljendusviis. · Vestmani väljend: ,,Kord Vestman all ja Piibeleht peal, kord Piibeleht all ja Vestman peal. · Palju parasiitsõnu hm, soo, tskae, seesamune Problemaatika: · Naeruvääristatakse Eesti tolle aja kultuuri, kus maksis nimi ja tuntus, mitte loomingu sisu. Nii ka "Pisuhännas", kus Ludwigul oli kaks võimalust: rääkida tõtt ja sellega teistele pettumust valmistada või valetada, ükskõik kui ebaeetiline see talle ei tundunud. Ilma vähemagi kõhkluseta valis ta viimase tee. Ludwigule oli peale pandud nii palju lootusi, mida ta alt vedada ei tahtnud. · Kahe erineva inimtüübi vastandamine: elus läbilöönud Vestmann, kes tegeleb äriga ning muretu boheemlane Piibeleht. 2.ROMANTISM MAAILMAKIRJANDUSES 18.sajandi lõpp-19
annaabi.ee 
