Beethoveni elu ja loomingu võib jagada nelja perioodi: Esiteks kujunemisperiood. Teiseks varane looming, kus elas vabakunstnikuna Viinis. Omandas teadmisi nii Haydni kui ka Salieri juures. 1795. a hakkas märkama oma kuulmisvaegust. Kolmandaks loomingu kõrgaeg, kus tähtsamateks teosteks oli oratoorium ,,Kristus Õlimäel", 3. sümfoonia, ooper ,,Fidelio". Neljandaks hiline looming, kus põdes loomingukriisi, pärast venna surma hooldas vennapoega, kes tegelikult oli Ludwigu enda lihane poeg. Jõudis oma kuulsuse haripunkti. Majanduslikult oli edukas. Ludwig van Beethoven ja Mozart olid võrdlemisi sarnased imelapsed, kes alustasid varakult muusikakarjääri. Beethoveni loomeprotsess oli aeglane ja vähem mahukas kui Mozartil, kuid tema teosed on arendatumad ja pikemad. Mõlemad suurmeistrid on meile jätnud palju oma loomingut. Mozart üle 600 teose, nendest ooper ,, Lucio Silla" ja ,, Bastien ja Bastienne". Beethoveni loomingusse kuuluvad ooper ,, Fidelio", 9
Ludwigule oli peale pandud nii palju lootusi, mida ta alt vedada ei tahtnud. Tema olukorras oleks enamus inimesi samuti käitunud. Pole just lihtne näidata ennast luuserina ja kuulda vastupidist nii teiste, kui enda suust. Tiit Piibeleht nõustus Ludwigut aitama esialgu heade kavatsustega. Tema enda nime alt ei oleks ta raamat nagunii palju kuulsust saanud ja ta nõustus teadmisega, et see ilmub kellegi teise nime alt aga ta vähemalt teab, kes selle tegelik autor on. Ludwigu arvates oleks tema äiapapa ja naine ta ära tõrjunud, kui ta nende kaua oodatud raamatut poleks kirjutanud. Ta oli rahul oma eluga, oma positsiooni ja tuntavusega seltskonnas, kõik millest ta kunagi unistanud oli. Tõe rääkimine oli Ludwigule liiga suur risk oma heast elust ilma jääda. Ludwig elas oleviku hetkes ja oma õnnes, tulevikule ta ei mõelnud. Arvatavasti poleks Tiit Ludwigule selga pööranudki kui too liiga uhkeks poleks läinud. Igal
KLAVERI KÜLGE KINNITATI ERILINE METALLIST PULK, MIS HAKKAS KLAVERIHELIDE PEALE VIBREERIMA NING LUDWIG KUULIS SEDA HELI, MIS SIIS TEKKIS, JA KIRJUTAS SELLE JÄRGI. PALJUD TEMA ,,KUULAMISPULGAD" ON EKSPONEERITUD BEETHOVENI MUUSEUMIS. HOOLIMATA SELLEST, ET 5 TA OLI TÄIESTI KURT, MÄNGIS TA OMA KLAVERIT NING PEALTVAATAJAD, KES NÄGID SEDA, MÕISTSID, KUI HEA ANNE JA MILLINE TÄHENDUS MUUSIKAL OLI BEETHOVENI JAOKS. TEINE MÄRKIMISVÄÄRNE ASI LUDWIGU JUURES ON TEMA VESTLUSRAAMATUD. TA SUHTLES PÕHILISELT VIIPEKEELES, KUID KIRJUTAS KA RAAMATUSSE LAUSEID, KUI OLI KOOS OMA SÕPRADEGA. SAMUTI KIRJELDAS TA, KUIDAS TA SOOVIB, ET TEMA MUUSIKAT MÄNGITAKS. MÄRKMIKKE OLI KOKKU LIGI NELISADA, KUID PALJUD ON HÄVINUD. BEETHOVEN LÄHEMALT: TEMA ISIKLIKUST ELUST ON VÄHE TEADA. KUNA BEETHOVEN KAOTAS KUULMISE, SIIS OLI TA VÄGA ÕNNETU JA MEELEHEITEL. HEILIGENSTADTIS KIRJUTATUD TESTAMENDIS ON ARU SAADA, KUIDAS TA
Ludwig van Beethoven Ludwig van Beethoven sündis arvatavasti 1770.aasta detsembris Bonnis. Beethoveni vanaisa oli tulnud õukonnakapelli bassilauljana ning hiljem sai temast kapellmeister. Beethoveni isa Johann oli lapsena kapelli soprani-,hiljem tenorilaulja. Muusikuna oli ta oma isast vähem võimekam, kuid suutis siiski olla oma pojale esimeseks klaveri-ja viiuliõpetajaks. Palju kõneldi ka Ludwigu isa nõrgast iseloomust ja joomakalduvusest ning ühtlasi oli pere pidevalt majanduslikes raskustes. Esmakordselt andis Ludwig kontserdi 7-aastaselt. Esimene tõsine õpetaja oli Bonni õukonna organist Christian Gottlob Neefe, kes lasi ka Ludwigil end teenistustel asendada. Tänu Neefele sai ta õukonnas klavessiinimängija koha. Bonni ülikoolis vabakuulajana läbis ta filosoofia, kirjanduse, prantsuse, itaalia ja ladina keele kursused. 1787
annaabi.ee 
