Ferdinandil oli juba palju võlgu ja tema lugu ähvardas kirjuks minna enne kui ta sai sõnumi, et vana parun H. on ära surnud ja varanduse pojale jätnud. Ferdinand tasus võlad ära ja lahkus ülikoolist. Ferdinand armus tsirkuseartisti Ludmillasse, kelle peale ta kogu oma varanduse ära raiskas. Kui kogu varandus otsas oli, tüdines Ludmilla Ferdinandist ära ja leidis endale uue. Ludmilla pärast tuli Ferdinandil tüli Nanumjanziga, sest Ferdinandi süül jäi ta ilma Ludmillast. Nanumjanz tahtis Ferdinandile kätte maksta ja ta ära tappa, aga üks ohvitser sekkus ja nii Ferdinand pääses. Nanumjanz aga hüppas jõkke ja jäi kadunuks. Pärast seda juhtumist otsis Ferdinand omale töö. Ta sai kohtukirjutaja koha. Ühel päeval kui ta läks oma sõbralt võlgu küsima, siis ta väitis, et ei ole enam nii suur naistekummardaja, kui varasemalt, aga nii kui ta üht tütarlast aknast nägi, küsis oma sõbralt kärmesti kümme rubla ja
Artur Lemba oli hiilgava tehnikaga pianist ja helilooja, kes toetus klassikale. Tema repertuaar on väga lai, kuid tuntuimad lood „Klaverikontsert nr 1“ ja „Poeme D´amour“ on pälvinud harukordse kuulsuse ja esitatakse eriti sageli. Oma töös annan ülevaate Artur Lemba elust, töökäigust ja loomingust . Artur Lemba – lapsepõlv 1885. aasta 24. septembril sündis Tallinnas Gustav ja Marie Lemba perre kolmas laps Artur Lemba. Oma vanemast õest Ludmillast ja vennast Theodorist erines Artur palju. Alates varasest lapseeast kujundas perekonnas valitsev pingeline õhkkond Arturi hingelisi omadusi. Ta elas kõike üle raskemalt, kui teised ja talletas nähtu enda teadvusesse. Artur Lemba oli tagasihoidlik ja kinnine, eelistades üksildust. Pereisa Gustav Lemba oli ainuke pereliige, kes raha teenis ja pidevalt tööl käis. Ta töötas klaverihäälestajana ja oli sellel alal tunnustatud. Ema Marie tegeles kodus lastega. Lembade pere elas
Esimesteks kompositsioonikatsetusteks olid romansid (lüüriline saatega laul). Komponistina peamiselt iseõppija. 1836 esietendus patriootiline ooper ,,Ivan Sussanin" esimene vene rahvuslik ooper. Itaalia ooperistiil seguneb vene rahvalaulu ja vene romansiga. 1842 ooper ,,Ruslan ja Ludmilla", võeti vastu erilise vaimustuseta. Kõige tuntum sellest avamäng. Rahvuslik, aga ka eepiline ja muinasjutuline ooper. Räägib vägilasest Ruslanist ja tema mõrsjast Ludmillast. Headuse võit kurjuse üle. Glinka lahkus Venemaalt, veetis ülejäänud elu välismaal. Suri Berliinis. Sümfoonilistest teostest on silmapaistvaim ,,Kamaarinskaja", mis on olemuselt rahvuslik. Selle aluseks on vene rahvalaulu meloodiad. Glinka on kirjutanud ka kammermuusikat ja koorilaule. ,,Võimas rühm" Vene heliloojate rühmitus, mis hakkas kujunema 1850ndatel aastatel. Sinna kuulusid vene rahvuslased, kes nägid vene heliloomingu tulevikku Glinka muusika
annaabi.ee 
