Puskinit hinnatakse, sest ta kirjeldab igapäevast elu ja toob välja ka ebaloomulikkuse eluviisi. Kirjutab ühe oodi ,,priius", kus mõistab hukka türannlikuse ja vägivalla (prantsuse revolutsiooni). Vijeles ka epigramme. Kirjutas ka tsaari ja tema sõprade kohta teravaid avaldusi, need tulid välja ning ta saadeti lõunasse pagendusse. Samal ajal lõpetab end aesimese rahvusliku teose ,,ruslan ja ludmilla". See räägib vanast kiievi-vene. Kus ruslan on pulmas vürsti tütrega, ludmillaga ja tuleb nõid ja röövid neiu. Kolm meest lähevad vabastama teda ja seal tulevad seiklused ja üleloomulikud jõud ja lõpp õnnelik. Pusskin eirab tolle aja luulevorme. Puskinile on iseloomulik kirjutada omatahtsi, mitte lähtuda luulereeglitest. Läheb teenistuskohta, kus on ka terviseprobleemid. Ujub Dnepris, külmetab, jääb haigeks, paraneb, jõuab dnepri äärsesse linna ja tutvub ühe kindrali perega, oli kõikidesse tütardesse armunud kordamööda ja need enamused tütremehed
perekondlike muutuste all. Täiskasvanud ei saanud lapsest aru ja käskisid lihtsalt mitte nukrutseda. Arvatavasti panidki need sündmused aluse tema endassesulgunud ja kinnisele iseloomule. Vanem vend Theodor sai lõpuks konservatooriumisse õpinguteks raha kokku ja sõitis perekonna juurest ära Peterburi, kus ta alustas õpinguid Peterburi Konservatooriumis. 1894. aasta kevadel sõitis Lembade ema Marie Theodorit vaatama ja nähes, kui hästi pojal läheb, otsustas ta koos Arturi vanema õe Ludmillaga samuti Peterburi kolida. Kõige noorem laps Artur Lemba jäeti Tallinnasse isa juurde elama. Kuigi poiss elas koos isaga, oli ta enamasti kodus üksinda. Varastel hommikutundidel lahkus Gustav Lemba kodust, et tööle minna ja tuli tagasi alles hilisõhtul. Arturi ainsaks seltsiliseks sai väike valge kutsikas, kelle kõrval ta end õhtuti magama nuttis. Poiss oli harjunud tähelepanuga ja tahtis näha enda ümber sekeldamist, kuulda varem iga päev kõlanud muusikat
nt orjus. ,,Priius" mõistab hukka türanlikkuse kui ka rahvavägivalla (pr revolutsioon). Pigem kujutab ideaalis ette konstitutsioonilist monarhiat. Viljeles ka epigramme (lühike, pilkav luuletus). Kirjutas nii tsaari kui tema soosikute kohta teravaid avaldusi. Aja jooksul tuli välja, ks on autor ja ta saadeti pagendusse lõunasse. Kus ta pidi töötama. Samal ajal lõpetab esimese rahvusliku temaatikaga teose ,,Ruslan ja Ludmilla", mis räägib vanast Kiievi ajast,kus Ruslanil on pulmad Ludmillaga, nõid röövib Ludmilla, kolm vägilast lähevad teda vabastama. Rahvaluulel põhinev, lõpp on õnnelik. Puskin ühendab kõrgeluulestiili jämekoomilisega, sellega eirab tolle aja luulenorme. Julgeb luuletada oma tahtsi, mitte lähtudes kehtivatest luulereeglitest. Läheb teenistuskohta, kus on terviseprobleemid, ujub Dnepris, külmetab ja põeb väga raskelt, siiski paraneb. Jõuab ametikohta ja tutvub ühe kindraliga Rajevskiga.
annaabi.ee 
