Mis on maavara? Maavara ehk maare ehk maapõuevara on maapõues leiduv orgaaniline või mineraalne loodusvara , mida inimene kasutab enda otstarbeks. Eesti on maavarade poolest vaene maa. Maavarad kuuluvad taastumatute loodusvarade hulka. Põlevkivi Põlevkivi on kerogeeni sisaldav peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim. Põlevkivi on tekkinud mereorganismide jäänuste lagunemisel miljonite aastate jooksul. Põlevkivikihid paiknevad vaheldumisi lubjakivikihtidega. Kihid moodustavad lademe. Kõige paksem põlevkivilade on Kohtla- Järve ümbruses (ca 3 m paksune). Põlevkivi kasutamine Põlevkivi kasutatakse fossiilse kütuse ning keemiatööstuse toorainena. Põlevaine utmisel saadakse rohkesti õli. Põlevkivist saab toota maagaasi, mõningaid väävliühendeid ja teekatte bituumenit. Maailma põlevkiviressurssidest 62% asub USA-s ning Venemaal ja Brasiilias kokku 24%. Siiski võivad need
kaevandatakse Ida-Virumaal 6 allmaakaevanduses ja 3 lahtises karjääris. Eesti kütuse bilansis on põlevkivi osatähtsus ligikaudu 65%, elektrit toodetakse 95% ulatuses põlevkivist. Suure mineraalosa sisalduse tõttu on ta kohaliku tähtsusega kütus, mille transport ei tasu ennast ära. · Põlevkivi ladestus ei ole mitte homogeenne, vaid üsnagi keeruka ehitusega, koosnedes erineva kvaliteediga põlevkivikihtidest, mis vahelduvad mitmekesise koostisega lubjakivikihtidega. Ladestuse paksus on maksimaalne Jõhvi Kohtla-Järve piirkonnas. Üldine Eesti põlevkiviladestuse paksus lähtudes tootsatest kihtidest on 2,5-3,2m, millest 1,8-2,6m moodustab põlevkivi. · Käesoleval ajal on eesti põlevkivielektrijaamades kasututava põlevkivi(tarbimiskütuse) alumiseks kütteväärtuseks keskmiselt 8,3-8,4 MJ/kg, tuhasisaldus 46% ja karbonaatse CO2 sisaldus 17-18,5%. Põlevkivi kuivainet võib
Näiteks lisandub Eestis aastas 5-7 miljonit tonni tuhka ja miljon tonni poolkoksi, millest kasutatakse edaspidi ära vaid väike osa (näiteks ehitusplokkide ja tsemendi valmistamiseks). Põlevkivi tootmisel on suur ka veekasutus, tonni põlevkivi kohta kulub 10-15 tonni vett. Sellise reostuse ja veereziimi muutmise tõttu on kaevanduspiirkonnas tugevasti kahjustada saanud ülemised põhjaveekihid. Põlevkivikihid on maapõues vaheldumisi lubjakivikihtidega. Nood on aga kõvemad kui põlevkivikihid, muutes põlevkivi kaevandamise raskemaks. Lubjakivi tuleb põlevkivist eraldada, st põlevkivi rikastatakse. See aheraine on aga majanduslikult kasutu ja ladestatakse aherainemägede või -puistangutena. Ajapikku kasvab sinna peale mets, kuid nooremaid puistanguid on ka plaanipäraselt haljastatud sinna põõsaid ja puid istutades. Põlevkivi kaevandamise protsessi lahutamatu osa on tänapäeval ka nende karjääride
annaabi.ee 
