nende tähtsust inimesele ja elule meres on raske üle hinnata, ähvardavad neid tänapäeval arvukad ohud. 93 riiki 109-st, kelle territooriumil korallrahud paiknevad, on teatanud nende kahjustumisest. Turism, kalandus ning suveniirikaubandus tähendavad korallidele otsest ohtu. Siia lisanduvad veel merereostus, mudaga üleujutamine ning kliimamuutused. RAHUDE KAITSE VAJALIKKUS Korallrahud tekivad soojades meredes. Need kujutavad endast meres elutsevate koloonialiste õisloomade ja teiste lubitoesega loomade või vetikate tekitatud moodustist, nn. korallehitust. Kõigi maailma merede korallrahud on koduks umbes poolele miljonile loomaliigile, sealhulgas tõenäoliselt kolmandikule kõigist kalaliikidest. Korallrahudel on suur tähtsus mitte ainult mereloomadele, vaid ka inimesele. Korallrahude läheduses käib töönduslik kalapüük. Peale selle kaitsevad korallrahud kaldaid lainete ja erosiooni eest. Paljude riikide jaoks on oluline turismist saadav tulu,
Eesti aluspõhjas leidub sammalloome Kesk- ja Ülem-Ordoviitsiumi lubjakivides ja ka Siluri lubjakivides. Üks suurimaid leiukohti on põlevkivikihind. (Ivar Puura, 2006) On koloonialise eluviisiga. Koloonia koosneb pisikestest üksikisenditest, kes on skeleti kaudu kokku kasvanud ja mis võis lõpuks kasvada kuni poole meetri suuruseks. Sellised massiivsed kolooniad võivad meenutada koralle, samas on mõningatel sammalloomadel sarnane välimus taimede ja vetikatega. Sammalloomad on lubitoesega organismid. (fossiilid.info). Sammalloomi elab ka tänapäeval. 3. Käsnad Käsnad on ürgseim teadaolev hulkraksete hõimkond. Nad on vaasikujulised või ümmargused pehmekehalised loomad, kelle õrn siseskelett koosneb kaltsiidi või räni nõelakestest. Vanimad käsnade kivistised on teada juba 570 miljoni vanusest fosforiidikihindist Hiinas. Eestis leidub käsnade kivistisi üsna harva Kohtla-Järve põlevkivikihindis ja levinumalt Kesk-ja Ülem- Ordoviitsiumi lubjakivides
nende tähtsust inimesele ja elule meres on raske üle hinnata, ähvardavad neid tänapäeval arvukad ohud. 93 riiki 109-st, kelle territooriumil korallrahud paiknevad, on teatanud nende kahjustumisest. Turism, kalandus ning suveniirikaubandus tähendavad korallidele otsest ohtu. Siia lisanduvad veel merereostus, mudaga üleujutamine ning kliimamuutused. RAHUDE KAITSE VAJALIKKUS Korallrahud tekivad soojades meredes. Need kujutavad endast meres elutsevate koloonialiste õisloomade ja teiste lubitoesega loomade või vetikate tekitatud moodustist, nn. korallehitust. Kõigi maailma merede korallrahud on koduks umbes poolele miljonile loomaliigile, sealhulgas tõenäoliselt kolmandikule kõigist kalaliikidest. Korallrahudel on suur tähtsus mitte ainult mereloomadele, vaid ka inimesele. Korallrahude läheduses käib töönduslik kalapüük. Peale selle kaitsevad korallrahud kaldaid lainete ja erosiooni eest. Paljude riikide jaoks on oluline
kinnitub looma seljapoolele. Ärritamisel vars kõverdub (kummardub). Ilma tsöloomita, sees parenhüüm. Hermafrodiitsed. Eluviis: Kinnitunud, enamasti koloniaalsed, enamasti meres. Enamasti sigivad mittesuguliselt, pungudes. Nii sammalloomadel kui ka kummarloomadel on teisene, kuigi mittetäielik sümmeetria. Sammalloomad: ehitus/eluviis: olemas teisene kehaõõs, koloniaalselt elavad, moodustavad taimi meenutavaid kolooniaid; olemas nii pehme- kui ka lubitoesega sammalloomi; zoo-oidid on ehituselt ja talitluselt erinevad: esimesed on lofofooriga (kombitsapärg), normaalse sooltoruga, toodavad suguprodukte; teised zoo-oidid kaitsevad kolooniat, nende seas leidub võimsa nokaga linnupea-kujulisis loomikuid, kellel puuduvad kombitsad; neil on tugevalt arenenud "alalõug" e nokk, millega vaenlasi haarata; teised kaitseloomikud on vibrakulaarid, neil on arenenud eriline vibur, mis lihaste abil vibreerib ja vaenlasi peletab; esineb ka passiivseid
annaabi.ee 
