kookospalmide ja mangroovpuude omad, ujusid saartele merehoovuste poolt tagant tõugatuna. Hiigelhüpe toimus Kariibi saarte arengus pärast valgete ümberasujate saabumist. Eurooplased tõid endaga kaasa suured loomad, nende seas lemmik- ja kariloomad. Paljud neist aga metsistusid saartel ning muutusid ohuks saarte algupärastele asukatele. VEEALUNE ELU Kariibi mere korallisaared koosnevad väikestest kõva lubiskeletiga polüüpidest. Suurte korallriffide moodustumine vältab miljoneid aastaid. Tuntuimate Kriibi mere piirkonna korallide hulka kuuluvad kork- ja kivikorallilised. Korallrahude vahel ujuvad imekauni värvusega kalade parved, näiteks huul-niitkalad, kirjud küülikahvenad, meriroosahvenad, pinsettkalad jt. Papagoikalad näksivad oma teravate hammastega korallipolüüpe ja vetikaid. Avamerel ujuvad noolhaugid ehk barrakuudad. Need on söödavad kalad, seetõttu püütakse neid massiliselt.
murenemisel, vulkaaniliste protsesside toimel.) : 1) Savid - sisaldavad >50% füüsikalist savi (läbimõõduga alla 0,01 mm materjali) 2) Liivakivid (liivad) >50% läbimõõduga 0,1...1 mm purdmaterjali 3) Moreenid - mandrijää sorteerimata setted jaotatakse keemilise koostise, värvi ja asukoha (ka lõimise ja korese) järgi 4) Fosforiidid - sisaldavad >4% Ca-fosfaate 5) Lubjakivid - tekivad peamiselt meredes mitmesuguste lubiskeletiga organismide jäänustest, koosnevad peamiselt kaltsiidist CaCO3 (56% CaO ja 44% CO2), lisanditena dolomiit, glaukoniit, kaltsedon, Fe2O3, savimineraalid 6) Dolomiidid (CaMg(CO3)2 - teke sarnane lubjakividega keemilisel settimisel, lisandid samad (30,4% CaO, 21,7% MgO ja 47,9% CO2) 7) Merglid -sisaldavad 25...50% savikat materjali 8) Allika- ja järvelubi 9) Turvas 10) Põlevkivi e. Kukersiit 3. Moondekivimid Sette- ja tardkivimite ümberkujunemisel (metamorfismil)
ja kivistumisel. Põlevkivi- tekkinud madalas meres, kus suur hulk mikroskoopiliste vetikate jäänuseid kuhjus ning pika aja jooksul tihenes ja kõvastus. Koosneb vetikate jäänustest (pruuni värvi). Liivakivi- koosneb peamiselt kvartsist, kuid sisaldab teatud määral ka teisi mineraale. Puhtast kvartsist koosnev liivakivi on täiesti valge. Lubjakivi- koosneb kaltisiumkarbonaadist. Tekkinud madalmeres kuhjunud lubiskeletiga mereorganismide jäänuste ja elusaaduste kivistumisel. Gneiss- tekib ragionaalmoondel. Algmaterjaliks on muda või savi tihenemisel tekkinud settekivim savikilt, mis moondub hõbedase helgiga õhukeseplaadiliseks kildaks. Edasisel moondel tekib liblerikas vilgukilt. Selles on graniidi pesad ja sooned. Marmor- tekib karbonaatkivimite moondel. Värvus varieerub valgest mustani ja tal on sageli ilus voolujooneline tekstuur, mis tekib moonde käigus mineraalaine difusioonil
Negatiivselt mõjuvad: humiinainete olemasolu vees, madal hapnikukontsentratsioon, suur happesus. Veed on vaesed toitainetest, kuna turbakiht blokeerib biogeenide sattumise vette. Taimestik madalsoodes - rohelised samblad, tarnad, osjad, pilliroog; kõrgrabades - turbasamblad, jõhvikas, sookail jt. Loomne plankton - keriloomad, vääneljalalised jt. Loomne bentos - äärmiselt vaene, põhjuseks ebasoodne gaasirežiim (vähe hapnikku, metaan jt. mürgised gaasid). Happelise vee tõttu ei esine lubiskeletiga loomi (molluskid). 4. Kunstlike veekogude elustik. Veehoidlad: iseloomulik on sage ja seejuures ulatuslik taseme kõikumine, mis on seotud inimese poolt kehtestatud vee kogumise ja tarbimise režiimiga. Kaldaäärne elustik seepärast sageli kuivab või külmub ja sureb. Tavaline on ka tugev lainetus. Elustiku seisukohalt on veehoidla veekogu, millel on nii järvele kui jõele iseloomulikke jooni: 1. sarnasus järvega - suur laius, oluline tuule mõju, nõrgenenud vool, vee valgustatus hea,
annaabi.ee 
