miljonit aastat tagasi ja lõppes 354 miljonit aastat tagasi; järgnes Silurile ja eelnes Karbonile (http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/devon.html). Seda ajastut iseloomustab üks Maa ajaloo kõige suuremaid ookeanide regressioone. Maakoor oli suhteliselt rahutu. Suured kontrastid maismaa reljeefis ja ookeanipinna vähenemine põhjustasid purdsete kuhjumist. Eriti ulatuslikult levisid detailse tekkega punasevärvuselised liivakiivid, nn ,,Old Red". Meredes kuhjusid sageli lubimudad ja savid. Eestis oli siluri lõpust kuni keskdevoni alguseni maismaa. Keskdevonist peale oli maakoore liikumine siin väga vahelduv, mille tulemusena maismaatingimused vaheldusid merelistega. Siinsetel rannaaladel kuhjusid Skandinaaviast lähtunud hiidjõgede deltaaladele mitmesaja meetri paksused liivakivid, aleuroliidid ja savid, mille seas on eriti iseloomulikud punased ja kirjud liivakivid. Devoni lõpul taandus meri Eestist väga pikaks ajaks, mistõttu kuini
oksühüdraatidest) ja mingil määral isegi kosmilisest tolmust. Fe/Mn- konkrektsioonid ja koorikud omavad tähtsust ka majanduslikus mõttes. Sisuliselt on tegemist väga aeglaselt (kasvukiirus 0.001- 0.2 mm/100 aasta kohta) mereveest väljasettivate mineraal-agregaatidega. (2) süvaookeani mudad (ooz), mis moodustuvad mikroskooplise zoo- ja fütoplanktoni jäänustest. Ülalpool karbonaatse kompensatsiooni piiri (keskmiselt vähem kui 4,5 km) moodustuvad tavaliselt lubimudad, mis koosnevad peamiselt foraminifeeride kodadest.. Sügavamal kui 4.5 km moodustuvad ränimudad, mis koosnevad radiolaaride skelettidest (zooplankton) ja diatomeedest (fütoplankton). Ränimudad on iseloomulikumad kõrgematele laiuskraadidele, kuid ulatuvad hoovuste piirkonnas ka madalamatele laiustele. Koos ränimudadega eristatakse nn fosfaatseid mudasid, mille moodustuvad mitmesuguste loomorganismide Ca-fosfaatsed skeletiosad (haihambad nt)
algelised kabjalised, vaalalised, delfiinid, närilised. Lõpupoole ka primaadid ja Austraalias kukkurloomad. Pruunsüsi, nafta. Viimane suur merepealetung NEOGEEN, N, (35,5-1,75 miljonit aastat tagasi) loomastik ja taimestik hakkasid järjest rohkem sarnanema tänapäevale. Olid karud koerad, lambad, kaelkirjakud. Ajastu lõpus esimesed inimese eellased. Metallimaagid, kips, nafta, lubimudad, liivad, savid KVATERNAAR,Q, (viimased 2 miljonit aastat), ka ANTROPOGEEN- seostatakse põhiliselt inimese ilmumisega kas: 1)Kagu-Aasias, 2)Kaukaasias, 3)Ida-Lõuna Aafrika Dawsoni inimene leiti 1911-1912 see avalikustati. Dawson ise suri 1916. Vanuseks dateeriti üle miljoni aasta. Sellega taheti väita, et valge inimene on arenenud palju varem, kui must ja kollane. See väide lükati ümber alles 1953, sest tõesati, et tegu oli pettusega.
annaabi.ee 
