koostamise ning pidamise juhendamine; maavara varude arvestuse ja nende kasutamise aruandluse organiseerimine, Eesti Maavarade Komisoni töö korraldamine, geoloogiliste loodusmälestiste arvele võtmise ja kaitsmise koordineerimine; maapõue programmi koostamine ja selle raames tööde koordineerimine. Töötlemise seisukohalt jaotatakse põlevkivi kolme rühma. Lubjakas põlevkivi, mille ballastaines domineerivad (üle 60 protsendi) lubimineraalid (kaltsiit, dolomiit). Peale Balti levila kukersiidi kuulub siia rühma Iisraeli-Süüria levila põlevkivi. Mergeljas põlevkivi, mille ballastaine koosneb enam-vähem võrdselt lubi- ja savimineraalidest. Tuntumad on Würtenbergi (Saksamaa) ja Green Riveri (USA) maardlate põlevkivi. Savikas põlevkivi, mille kasutu osa koosneb valdavalt (üle 60 protsendi) mandritekkelisest materjalist. Tüüpnäited on Eesti graptoliitargilliit (savikivi), Rootsi maarjaskilt, Volga (Venemaa),
väärtus ehk kütvus võib olla 30-40 MJ/kg, st et üks kilogramm kerogeeni annab 30-40 megadzauli energiat. Kütvus, samuti nagu õliandvus, sõltub sellest, kui palju ja missuguses suhtes sisaldab kerogeen süsinikku, vesinikku ja hapnikku. Suurema osa põlevkivist moodustab mineraalne komponent, mis ei põle ja on seega kasutu. Põlevkivi mineraalaine, majanduse seisukohalt kasutu komponendi ehk ballastaine moodustavad mandritekkelised ja karbonaatsed mineraalid leppenimetusega savi- ja lubimineraalid. Mis tahes põlevkivi energeetiline väärtus sõltub kerogeeni ja mineraalosa suhtest ning üldiselt on nende kütvus vahemikus 5-20 MJ/kg. Peaaegu alati on põlevkivis, nii kerogeenis kui ka mineraalosas, väävlit ja see on kõnealuse kivimi peamine kahjulik komponent. Lubjaka põlevkivi põletamisel või utmisel karbonaatne osa laguneb ja lendub süsihappegaas, kuid samas seovad lubimineraalide laguproduktid suurema osa kahjulikust väävlist,tänu sellele lendub
Savil baseeruvad materjalid jagatakse 2-ks: Struktuursed (ehitustellised, kanalisatsioonitorud) ja valgesavi tooted (portselan, lauanõud, sanitaartehnika). 101. Tsemendid, Portland tsement *Anorgaanilised tsemendid: tsement, kips, lubi. *Iseloomulik omadus: segades veega moodustavad pasta, mis kõveneb(toatemp) *Saab kasutada jäikade struktuuride valmistamiseks, olles siduvaks materjaliks. Portland tsement: Saamine: savi- ja lubimineraalid peenestatakse ja kuumutatakse 1400*C juures ning saadakse kõva kamakas, mis peenestatakse ära, siis lisatakse kipsi. Säilitamine: kuivas ruumis, kuid mitte kaua. Vee lisamisel on kogus väga oluline. Kui kõvadus tekib keemilisel reaktsioonil veega, on see hüdrauliline tsement. 102. Betoon, Portland tsement betoon Betoonis on sees tsement siduva materjalina ja agregaadid(liiv ja kruus). Asfaltbetoon kasutatakse sillutiste materjalina.
*Savi ja vee segu on kergesti vormitav(plastne) Savil baseeruvad materjalid jagatakse 2-ks: Struktuursed (ehitustellised, kanalisatsioonitorud) ja valgesavi tooted (portselan, lauanõud, sanitaartehnika). 97. Tsemendid, Portland tsement *Anorgaanilised tsemendid: tsement, kips, lubi. *Iseloomulik omadus: segades veega moodustavad pasta, mis kõveneb(toatemp) *Saab kasutada jäikade struktuuride valmistamiseks, olles siduvaks materjaliks. Portland tsement: Saamine: savi- ja lubimineraalid peenestatakse ja kuumutatakse 1400*C juures ning saadakse kõva kamakas, mis peenestatakse ära, siis lisatakse kipsi. Säilitamine: kuivas ruumis, kuid mitte kaua. Vee lisamisel on kogus väga oluline. Kui kõvadus tekib keemilisel reaktsioonil veega, on see hüdrauliline tsement. 98. Betoon, Portland tsement betoon Betoonis on sees tsement siduva materjalina ja agregaadid(liiv ja kruus). Asfaltbetoon kasutatakse sillutiste materjalina. Postland tsement betoon-
kanalisatsioonitorud) ja valgesavi tooted (portselan, lauanõud, sanitaartehnika). 101. Tsemendid, Portland tsement- saamine, kasutamine. *Anorgaanilised tsemendid: tsement, kips, lubi. *Iseloomulik omadus: segades veega moodustavad pasta, mis kõveneb(toatemp) *Saab kasutada jäikade struktuuride valmistamiseks, olles siduvaks materjaliks. Portland tsement: Saamine: savi- ja lubimineraalid peenestatakse ja kuumutatakse 1400*C juures ning saadakse kõva kamakas, mis peenestatakse ära, siis lisatakse kipsi. Säilitamine: kuivas ruumis, kuid mitte kaua. Vee lisamisel on kogus väga oluline. Kui kõvadus tekib keemilisel reaktsioonil veega, on see hüdrauliline tsement. Kasutatakse mörtides ja betoonis, et liita inertseid liivaosakeste agregaate seotud massiks 102
annaabi.ee 
