Mullad ei ole väga hea viljakusega. jaguneb: Ia Mandriosa Põhja-Eesti Ib Saaremaa (Kõige koreserikkamad, rähksemad ja põuakartlikumad) Ic Hiiumaa (suhteliselt anormaalne, mittetüüpiline, sest siin väga palju gleimuldi, liiga palju märgi muldi) Id Varbla-Tõstamaa (anormaalne, mittetüüpiline sest lisaks rähksetele ja karbonaatsetele muldadele levib ka leetunud ja happelisi muldi) II Leostunud ja leejad ning analoogsed soostunud mullad Kesk-Eestis. valdavaks aluspõjaks Siluri ajastu lubimerglid ja lähtekivim oluliselt vähem koreseline ja karbonaatne. pruunikas-hall karbonaatne liivsavi-saviliiv moreen. Valitsevateks domineerivateks muldadeks leostunud ja leetjad mullad. Eesti viljakamate muldade piirkond. IIa Pandivere domin leostunud ml. kohtame ka rähkmuldi IIb Põltsamaa- Jõgeva dom leetjad mullad ja analoogsed soostunud mullad IIc Maidla-Peressaare natuke kehvem piirkond, sest siin juba ka piisavalt palju mittetüüpilisi muldi. Ka leetunud muldi.
Seega kõige põuakartlikumad. Hiiumaalne on suhteliselt anormaalne, mittetüüpiline, sest siin on väga palju gleimuldi. Liiga palju märgi muldi Hiiumaal. Varbla-Tõstamaa on jällegi anormaalne, mittetüüpiline seetõttu, et lisaks rähksetele muldadele, karbonaatsetele muldadele levib ka mittetüüpilisi muldi leetunud muldi, happelisi muldi. II Leostunud ja leejate ning analoogsete soostunud muldade valdkond Kesk-Eestis. Siin on valdavaks aluspõjaks juba Siluri ajastu lubimerglid ja lähtekivim on oluliselt vähem koreseline ja karbonaatne. Levib pruunikas-hall karbonaatne liivsavi-saviliiv moreen. Valitsevateks domineerivateks muldadeks on leostunud ja leetjad mullad. See on Eesti viljakamate muldade piirkond. Jaguneb: IIa Pandivere domineerivad leostunud mullad. Üleminekumuldadena kohtame ka rähkmuldi IIb Põltsamaa-Jõgeva domineerivad juba leetjad mullad ja analoogsed soostunud mullad
Seega kõige põuakartlikumad. Hiiumaalne on suhteliselt anormaalne, mittetüüpiline, sest siin on väga palju gleimuldi. Liiga palju märgi muldi Hiiumaal. Varbla-Tõstamaa on jällegi anormaalne, mittetüüpiline seetõttu, et lisaks rähksetele muldadele, karbonaatsetele muldadele levib ka mittetüüpilisi muldi leetunud muldi, happelisi muldi. II Leostunud ja leejate ning analoogsete soostunud muldade valdkond Kesk-Eestis. Siin on valdavaks aluspõjaks juba Siluri ajastu lubimerglid ja lähtekivim on oluliselt vähem koreseline ja karbonaatne. Levib pruunikas-hall karbonaatne liivsavi-saviliiv moreen. Valitsevateks domineerivateks muldadeks on leostunud ja leetjad mullad. See on Eesti viljakamate muldade piirkond. Jaguneb: IIa Pandivere domineerivad leostunud mullad. Üleminekumuldadena kohtame ka rähkmuldi IIb Põltsamaa-Jõgeva domineerivad juba leetjad mullad ja analoogsed soostunud mullad
Kirde - Eesti Põhja - Eesti Kesk - Eesti Ülem-devoni - Lõuna Kesk-devoni lubjakivid Eesti liivakivi Siluri ajastu Ordoviitsiumi ajastu lubimerglid diktüeneema meres tekkis Glaukoviit liivakivi esimese kivina Ordoviitsium obolys liivakivi obolys liivakivi meri Alam- kambriumi liivakiht; glaukoniit saviGraniidi kristalli aluskond diktüeneema kildkivi
Ajakirjas ,,Agraarteadus" 1993 aasta, number 3 on toodud võrdlused erinevate klassifikatsioonide vahel. Aluspõhi, pinnakate ja mulla lähtekivim Graniitsele kristalsele aluskorrale setinud vana-aegkonna setted on meie aluspõhja materjaliks. Geoloogilise kronoloogia järjestuses oleks need: 1)alam-kambriumisinisavid ja liivakivid-aluspõhjaks põhja- rannikul paekalda ja mere vahelisel alal 2)ordoviitsiumi lubjakivid, dolomiidid-aluspõhjaks Põhja-Eestis ja Loode-Eestis 3)Siluri lubimerglid-aluspõhjaks Kesk-Eestis 4)Kesk-devoni liivakivi-aluspõhjaks Lõuna-Eestis 5)ülem-devoni lubjakivid- aluspõhjaks Kagu-Eestis Aluspõhi on kõikjal kaetud hilisem anoorema settega, mida nimetatakse pinnakatteks. Mullatekke protsessist haaratud pinnakatte ülemist osa nimetatakse lähtekivimiks ja lähtekivimi ülemist (mulla tekke protsessi käigus muutunud osa) nimetatakse mullaks. Muld võib Eestis olla paksusega alates mõnest millimeetrist kuni pooleteise meetrini.
annaabi.ee 
