3)HUMIINAINED-humiin ja ulmiin.Need veereziim-nähtuste kompleks,mis on seotud vee kujust,niiskusest. Soojusmahutavus-soojushulk mood.kõige inertsema osa huumusest.Vees ja mulda tungimisega,seal liikumisega ja kaoga cal/1g*1 kraad temperatuuri tõstmiseks,vesi hapetes nad ei lahustu.Pikema säilivusega mullast. VEELIIGID MULLAS: 1)keemiliselt 1,000;lubibaas 0,582;kvartsliiv 0,517;turvas püsivam osa,aitab parandada mulla seotud vesi:a)konstitutsiooniline vesi,vabaneb 0,15;õhk 0,00031 Märjalt suureneb liival neelamisnähtusi.Org.aine peamiseks lagund.on 150-200 kraadi juures b)kristallisatsiooni vesi- 0,30...0,72;savi 0,24...0,83;turbal 0,15...0,91 mikroorganismid-bakterid ja seened. Huumust nõrgemini seotud,eraldub temp 82 kraadil 2) Mulla soojusreziim-nähtuste kompleks,seotud
Mulla soojusreziim - taimedes kulgevad protsessid-igale kultuurile erinevalt. Idanemise algus 0,5...2 kraadi. Soojusenergaia allikad: 1)päikeseenargia - päike seniidis,sõltub atm.seisundist - pilved,udu,õhu puhtus 2)maa sisesoojus 3)orgaanilise aine lagunemisel vabanev soojus Mulla soojusneelamise võime sõltub-värvusest,pinna kujust,niiskusest. Soojusmahutavus - soojushulk cal/1g*1 kraad temperatuuri tõstmiseks,vesi 1,000; lubibaas 0,582; kvartsliiv 0,517; turvas 0,15; õhk 0,00031 Mulla soojusreziim - nähtuste kompleks,seotud soojuse mulda tungimise,leviku ja ärandamisega. Mulla toiterežiim, taimetoiteelemendid – milleks tähtis, millest sõltub. taimede keemilises koostises umbes 50 elementi. Toiteelemendid on keemilised elemendid, mis on vajalikud taime kasvamiseks ja arenemiseks ning millest ühtegi ei ole talle omaste funktsioonide tõttu asendada mõne muu elemendiga.
Rasked mullad rasked liivsavi ja savimullad. Veekinnipidamisvõime. Halvasti õhutatud. NB! Kartul ja rukis kasvavad paremini kergelõimisega muldadel. Tali nisu, aga kasvab raske lõimisega muldadel hästi, samuti ka heintaimed. NB Raske lõimisega muld seob saaste aineid rohkem, kui kerge lõimisega muld. NB Aluspõhi(kõik vanaaegkonna setted, mis lasuvad graniitsel kristalsel aluskorral. Põhjarannikul alamkambriumi sinisavi ja liivakivi, Põhja Eestis ordoviitsiumi ajastu lubibaas ja dolomiit, Lõuna - Eestis valdavalt keskdevoni liivakivi, Kagu Eestis ülemdevoni lubjakivi. Kõikjal on aluskord kaetud hilisema pudeda settega, mille ülemine mullatekke protsessist haaratud osa moodustab mulla lähtekivimi.), pinnakate, mullalähtekivim lähtekivimid on Eestis kolm põhi moreeni. Lõuna Eestis levinud ka kahe kihiline lähtekivim. Soomuldadel turvas lähtekivimiks. Jää ja pärast jää aegsete veekogude setted.
annaabi.ee 
