Parrest Haldustäitemenetlus I AtSS reguleerimisala ja sunnivahendi mõisted Asendustäitmise ja sunniraha seadus (AtSS) sätestab sunnivahendi kahe liigi – asendustäitmise ja sunniraha – mõisted ning reguleerib sunnivahendi rakendamise menetlust. Tegu on üldseadusega. Tegelikkuses konkreetsel juhul on põhimõtteliselt vajalik viide eriseaduses nt sunniraha kasutamise lubatavusele (eriseadus sisaldab ka sunniraha suuruse maksimummäära). Sunniraha – hoiatuses kindlaksmääratud summa, mille peab adressaat tasuma, kui ta ettekirjutusega pandud kohustust hoiatuses märgitud tähtaja jooksul ei täida (§ 10 lg 1). Asendustäitmine – kui adressaat hoiatuses ettenähtud tähtaja jooksul ei täida talle ettekirjutusega pandud kohustust, mis ei ole temaga lahutamatult seotud, võib pädev
isolatsiooni vananemise kiirus ei muutuks ülemäära suureks. Lubatud ülekoormusi jagatakse süstemaatilisteks ja avariilisteks. Süstemaatilisteks nimetatakse selliseid ülekoormusi, mis esinevad talitluse kestel regulaarselt ning seejuures on täidetud tingimus, et trafo nimivõimsust ületavale koormusele järgneb alakoormus. Tingimuseks on, et isolatsiooni kulumise kiirus ei ületaks nimikiirust ühtlasel temperatuuril N = +98 °C. Ülekoormuse lubatavusele seatakse lisatingimusi. Näiteks ei tohi temperatuur trafo kõige kuumemas punktis tõusta üle +140 °C. Õli temperatuur ülemistes kihtides ei tohi olla suurem kui +95 °C (mis nimikoormusel olenevalt jahutussüsteemist on kas +40 või +55 °C ( vt tabel 3.1)). Avariilisteks nimetatakse erandlikke lühiajalisi suhteliselt suuri ülekoormusi, mis tekivad rikete ajal elektrisüsteemis, kui trafosid ei tohi kas süsteemi stabiilsuse või tarbijate toite tagamiseks võrgust välja lülitada
30 ... maakonnas..." jne. Võimalik, et territoriaalselt või subjektide ringi osas võib ühte ja sama õigusakti jõustada (kehtestada) erinevast ajahetkest (tähtajast) - nt viiakse objektid või eri paikkonnad sõjaaja re?iimile üle järk-järgult eri aegadel. Jõustamine (kehtestamine) võib olla sätestatud omaette jõustamise korras (sellekohases seaduses) või vastavas jõustatavas seaduses (õigusaktis) endas. Viimane juhtum peab aga vastama sellise erandi lubatavusele kehtivas õiguskorras. JÕUSTUMINE. Jõustumine tähendab, et kodanikud ja teised isikud ning riigiametnikud on kohustatud seda täitma asuma. Jõustumise ja avaldamise tähtajal ning korral on oluline tähtsus uue õiguse kohaldamise seisukohalt, eriti tähtaegade arvutamise osas. Varasemad õigused ja kohustused ning nende alusel vastavad õigussuhted kaotavad kehtivuse ning uued omandavad kehtivuse vastavate uute õigusaktide või -normide jõustumise tähtpäevast.
see võib kahjustada kriminaalmenetluse huve (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 23. veebruari 2017. a määrus kohtuasjas nr 3- 1-1-112-16, p 30). Kui eelloetletud tingimused pole täidetud, ei ole julgeolekuasutuste seaduse alusel kogutud teabe kriminaalmenetlusse esitamine ultima ratio-põhimõttega kooskõlas ja selle teabe tõendina kasutamine pole lubatud. (p 24) Kriminaalasjas kogutud tõendite lubatavusele annab lõpliku hinnangu kohus. Sellest tulenevalt otsustab riigi peaprokurör KrMS § 63 lg 1^1 kohaselt kohtueelses menetluses küll julgeolekuasutuste seaduse alusel kogutud teabe kriminaalmenetluses tõendina esitamise üle, kuid tõendi lubatavust puudutavat vaidlust lahendades on kriminaalasja arutav kohus pädev kontrollima riigi peaprokuröri kõnealuse otsustuse seaduslikkust ning hindama, kas julgeolekuasutuste seaduse alusel kogutud teabe
annaabi.ee 
