Kontrollsõela läbinud killustiku mass – 50,8g Silindrisse puistatud killustiku mass – 336g 6. Järeldus 3 Killustiku puistetiheduseks saadi 1244 kg/ m . Killustiku tera tihedus saadi 2650 kg/ m3 . Peenusmooduliks saadi 5,2, mis jääb tavalise killustiku peenusmooduli väärtusele alla(6,5-8,5). Killustiku muljumiskindluseks saadi 15,1%, mis tähendab, et killustiku mark on 800. Plaatjate ja nõeljate terade hulk 7,40% jäi lubatavasse piiri, milleks raskebetooni puhul on maksimaalselt 35%. Veeimavuseks saadi 21,9%, mis on tunduvalt suurem, kui tegelik peaks olema. Veeimavus peaks jääma 3 % juurde. Graafiku järgi võib järeldada, et suurem osa killustiku massist moodustavad 4 kuni 11,2[mm] läbimõõduga osad. 6 7. Kordamisküsimused 7.1 Killustik valitakse betooni tegemiseks järgmiselt. Killustikus ei tohi olla palju
sisestuseekiri on järgmine:
>L
Vähemalt kolme püstlõike uuringut Töö tulemustest johtuvad järeldused ja soovitused koos vastava põhjendusega. Ehitise aluspinnas, millele toetub vundament peab olema: Piisavalt jäik, et hoone vajumine oleks ühtlane ja väike Vajaliku tugevusega, et võtta vastu ehitiselt tulevaid koormusi Vastupidavad pinnasevee toimele ja külmakerkeohtu Püsiv Vundamendi projekteerimisel tuleb tagada: Vundamendi aluspinna tugevus Vajumi jäämine ehitise jaoks lubatavasse piiridesse Vältida külmakergete ohtu vundamendile Keldriruumide normaalne soojus- ja niiskusreziim Vundamendi kui ehituselemendi enda tugevus Vundamendi vajalik kasutusiga Vundamendi ökonoomsus. 25 Ehitamisviiside järgi' Madalvundament ehk jaotusvundament, mis on rajatud eelnevalt kaevatud lahtisesse süvendisse, mille sügavus võrreldes tallalaiusega on väike
stabiilne. Stabiilsuseks nimetatakse automaatreguleerimissüsteemi omadust: kui süsteem mingi põhjuse (häiringu) poolt tasakaalust välja viiakse ja see põhjus seejärel kaob, peab süsteem endisesse tasakaaluolukorda tagasi pöörduma, kui muud tingimused vahepeal muutunud ei ole. Reguleerimisprotsess ise võib olla ajalise kuju poolest kahesugune. Aperioodilise protsessi korral viiakse tekkinud hälve regulaatori toimel uuesti nullini või püsireziimis lubatavasse piiridesse monotoonselt, ilma et reguleeritav suurus ületaks nivood y 0. Võnkuvat siirdeprotsessi iseloomustab ülereguleerimine, kus siirdeprotsess kujutab endast reguleeritava suuruse sumbuvat võnkumist uue püsiväärtuse ümber. Võngete suurus ja iseloom ei olene ainult reguleeritavast objektist, vaid ka regulaatori juhttoimest s.t. reageerimisest reguleeritava suuruse hälbele selle tekkimisel ja muutumisel ajas. Ebastabiilne automaatreguleerimissüsteem ei ole töövõimeline
annaabi.ee 
