pisikeses isamaas tegelikult palju rohkem head ja seda, mille üle me võiks uhked olla, pideva virisemise asemel? Ma nõustun, et Eestimaa ei ole kaugeltki täiuslik. Meie palgatase on mitu korda madalam kui mujal Euroopas. Meie parim tööjõud lahkub Eestist, otsidest välimaalt kõrgemat palka ja paremaid elutingimusi. Samuti puudub meil hea poliitika, valimiste ajal on kuulda palju lubadusi Eesti rahava elu parandamiseks, kuid need jäävadki ainult lubadusteks. Tunduks, nagu kõrgematel ametikohtadel olevad inimesed hoolitsevad ainult endi eest ja lihttöölistest ning rahvast ei hooli enam keegi. Aastatega on Eestlased rohkem hakanud endasse tõmbuma ja proovivad hakkama saada isepäi, ilma riigi abi ja toetuseta. Kuid arvestades seda kõike, on eestlastel siiski põhjust olla uhke endi ja oma kaasmaalaste üle. Eestlased on mujal maailmas tuntud tänu skype`ile ja kosmose sateliidi saatmisega taevaruumi.
kindlaks. Oidipuse karismaatilisus väljendus teoses sellega, et ta suutis panna rahva uskuma, et mõrvar on üks nendes. Kõik olid temaga nõus ega väitnud vastupidist, kuigi keegi ei teadnud, kes selle kuriteo toime pani. Poliitikute sisendusjõud väljendub selles, kuidas nad panevad rahva endasse uskuma ning oma suurte lubadustega rahva poolehoiu võidavad. Kahjuks paljud lubadused jäävadki lihtsalt lubadusteks, ning nendest ei tehta peale valimisi enam välja. Sellest väljendub ka see, et poliitikud teevad enamus otsuseid omapäi ning ei võta arvesse rahva arvamust. Kuningas Oidipus aga oli avameelne ning arutas paljusid otsuseid enne vastuvõtmist rahvaga läbi, et saada inimestel suur poolehoid ja olla neile hea valitseja. Näiteks arutas ta rahvaga läbi mida teha kui linna saabus katk. Võib väita, et Oidipus oli järjekindel valitseja
kuidas me elame, töötame ning anname oma panuse ühiskonna arengusse. Et pääseda võimule, üritavad poliitilised organisatsioonid rahvale võimalikult palju meeldida. Kuid kas kõik võtted on läbinisti ausad ja vajalikud? Valimiste, eriti Riigikogu valimiste eel alustavad erakonnad juba varakult valimiseelsete kampaaniatega, et koguda endale võimalikke toetajaid. Selle tähtsaimaks osaks on rahvale mitmesuguste lubaduste andmine, mida erakond täidab võimule saades. Enamlevinud lubadusteks on maksude alandamine ning pensioni ja palkade tõstmine, teised muutused sõltuvad juba sellest, kas partei on vasak- või parempoolne. Kahjuks ei pruugi olla alati kõik nii roosiline, kui paistab kord võimule saanud, unustavad erakonnad antud ausõna, mis tegelikult tundus juba alguses üsna utoopiline olema. Koos lubadustega kasutatakse palju reklaami. Me kõik oleme näinud valimiseelsetel nädalatel linnades tähtsate nägudega poliitikute plakateid, mis
valetama kiputi. See, aga teeb probleemi suuremaks ning lahendust ei paistagi tulema. Elu on liiga lühike, et kulutada seda valede heaks tegemisele, parem ennetada olukorda ja rääkida kohe ausalt kõik südamelt ära. Inimesed on minu arvates tegelikkuses väga valelikud ning räägivad valesid pidevalt. Võtame näiteks poliitikud. Palju nemad teavad aususest? Valetavad meile otse silma läbi televiisori ja sotsiaalmeedia. Inimesed saavad aru, et nende lubadused jäävadki enamasti vaid lubadusteks, aga midagi nad parata ei saa. Nad üritavad võita usaldust valetamisega ning vassimisega. Lootus sureb ikka viimasena ja inimesed loodavad, et poliitikud täidavad oma lubadusi. Ausus on suur väärtus iga inimese juures, aga kõik on valetanud või valetavad siiani. Lubada tasub, kui oled kindel, et seda täita suudad. Valet saab õigustada ainult sel juhul, kui see on üllal eesmärgil. Lastele ei saa ka rääkida kõike ausalt, sest nad on liiga noored maailmast aru saamiseks
valitsus tagasi ja 3R ehk Koosmeele koalitsioon lagunes. Koalitsiooni kaasata Res Publica asemel Keskerakond. Reformierakonna põhitingimus koalitsioonis osalemisel oli maksusüsteemi säilitamine. 2003. aasta koalitsioon: Reformierakond, Res Publica ja Rahvasteliit ehk 3R. Lisaks majandusele hakati see aeg suurt tähelepanu pöörama ka perepoliitikale, sest rahvaarv vähenes ja nappis kindlustunnet uue elu loomiseks. Olulistemaks Reformierakonna lubadusteks, mis ellu viidi olid, Kehtestati vanemahüvitis, alustati tulumaksureformi, säilitati tasakaalus riigieelarve ja maksusüsteemi stabiilsus, Eesti sai Euroopa Liidu ja NATO liikmeks, käivitati õppetoetuste süsteem, säilitati senised kodakondsus- ja keelepoliitika põhimõtted. 2002. aasta koalitsioon: Reformierakond ja Keskerakond. Kuna valimisteni oli jäänud vaid napp aasta, siis ambitsioonikaid eesmärke koalitsioonilepingusse ei kirjutatud.
ta lihtsalt jätab märkimata, et poleks võimalust õppetööd kontrollida. Koduste õppetükkidede tegemine möödub harva ilma "kodusõjata". Algklassides paneb laps end kirja paljudesse huvialaringidesse, kui tüdineb igaühest neist peale mõnda nädalat või kuud. Püsivaid sõpru pole, kuid sõbruneb kiiresti uute tuttavatega. Täpsust kojutuleku lubadustest kinnipidamisel on mõtetu oodata. Korduvalt antud lubadused end parandada jäävadki lubadusteks. Vähese tähelepanuvõimega laps jääb õpetajale silma sellega, et unistab tunnis , kaotab järje, unustab alalõpmata vajalikke kooliasju koju. Vihikutes on n-ö hooletusvigu- mida töö lõpupoole, seda rohkem. Laps noogutab täiskasvanute jutule vastuseks, kuid võib-olla pani kogu jutust tähele ainult esimese lause. Kooliasjad näevad välja korratud, sest lapse jaoks ei ole tähtsust, kuidas või kuhu ta nad paneb.
annaabi.ee 
