· Saksamaa suunas oma väed uuesti läände, arvates, et idarindel on lahing lõppenud · läänes loodeti sõda lõpetada ühe lahinguga · positsioonisõja eeldused: · miljoniliste armeede olemasolu · tehnika areng ja uute relvade kasutuselevõtt · välikindlustute ehitamine · gaasi kasutamine sõjategevuses · allveesõda, kus saksa allveelaevad uputasid kõik Inglismaale minevad laevad · ''Lousitania uputamine oli üks traagilisemaid, pärast seda loobuti laevade uputamisest · Inglise-Prantsuse väed lõid Itaalias uue rinde · Verduni lahinguks valmistumine 4) 1916 Läänerinne · sõtta sekkusid Portugal ja Rumeenia · Verduni lahing 21. veebruar 1916 · taheti valida läänerindel selline koht, mida prantslased kaitseksid viimse meheni · läänerindel hukkus 1 milj meest, Somme'i lahingus 1,3 milj, kuid rindejoon ei liikunud
Mõlemal poolel lages üle miljoni mehe. Somme'i lahingkestis 1916.juulist novembrini, seal kasutati esimest korda lennuvägede tanke. Cambrais' lahinginglased võtsid ette tankirünnaku Cambrais, mis lõppes edutult.Capporetto katastroof1915.kuulutas Austria Ungari Itaaliale sõja. Itaalia rindel ei saavutanud kumbki pool esimesel aastal edu. 1917.a.tulid AustriaUngarile appi Saksa väed, koos alustati üldpealetungi.Sakslased vallutasid Campporetto. "Lousitania" Inglise reisilaev, mis uputati, hukkus üle 1200 inimese. Jüüti merelahingToimus 31.mai Taani ranniku lähedal. Kumbki pool ei saavutanud võitu. Saksamaal jäi mereblokaad läbi murdmata ja ta oli sunnitud loobuma mõttest inglise laevastik purustada. Veebruarirevolutsioon põhjused sõjaline ebaedu ja suured kaotused, sõja tüdimus, puudus laskemoonast, ravimitest, toiduainetest, trantsport ja side olid ülekoormatud,
1915. a. lahingutes murtud. Kuigi 1916. a. suvel otsustas Vene väejuhatus kindral A. Brussilovi juhtimisel alustada veel kord suurt vastupealetungi sakslastele edelarindel, otsustavat edu siiski ei saavutatud. TEISED SÕJATANDRID. 1915. a. veebruaris olid sakslased välja kuulutanud piiramatu allveesõja. Meri Inglismaa ja Iirimaa ümber kuulutati sõjatsooniks, kus Saksa allveelaevad uputasid kõik kauba- ja reisilaevad vaatamata lipule. Nii hukkus ka Inglise reisilaev Lousitania ligi 1200 inimesega. Rahvusvahelise üldsuse survel loobus hiljem Saksamaa reisilaevade uputamisest. 23. V 1915. a. kuulutas Itaalia Austria-Ungarile sõja. Pärast sõja algust oli ta läbirääkimisi pidanud mõlema poolega, et välja selgitada, kummal poolel oleks kasulikum sõdida. Kasulikumaks osutus Antandi riikide blokk. Kuigi Itaalia armee oli nõrk, sidus see Saksamaa liitlaste jõud. 11. X 1915. a. astus Keskriikide poolel sõtta Bulgaaria. Pool miljonit meest
annaabi.ee 
