Entsüklopeedia väljaandja ja alusepanija oli filosoof D.Diderot.Väljaande tähtsus seisnes eelkõige selles, et teaduse ja ühiskonna mõisteid käsitleti süstemaatiliselt, uue ideoloogia seisukohalt. Absolutistlikud kuningad Prantsusmaal. Louis XIV-rõhutas monarhi jumalikku päritolu ja oli endast väga kõrgel arvamusel.Üle kõige väärtustas kuulsust,mille nimel ta pidas laastavaid sõdu.Leidis aega ka riigiasjadega tegelemiseks.Kuningas andis välja seadusi,karistas ja andis armu. LouisXV-pidas pidusi ja ei tundnud huvi riigiasjade vastu. LouisXVI-Ei saanud ise rahandusega hakkama ja määras rahanduse peakontrolöriks majandusteadlase Turgoti. Louis XVI ajal olid rahaasjad korrast ära,alustati reformidega ja absolutism jõudis kriisi. Absolutismi tunnusjooned. Valitseja käes on täielik võim, valitseb ainuisiklikult. Valitseja võis karistada ilma kohtotsusetta. Merkantilistlik majanduspoliitika. Alalise sõjaväe loomine, sõjaväe kohustuse algus.
Louis XIV(päikesekuningas). valitsejaks sai ta ema Austria Anna, tegelikuks valitsejaks tema armuke Jules Mazarin; fronde-võimudevastane tegutsemine; Louis hakkas pärast Mazarini surma valitsema. absolutism. kõik keerles tema ümber-,,riik-see olen mina"; Pariisi parlamendi ülesandeks oli kunni ediktide jm sadusandlike aktide regamine; Colbert - Loius XIV ajal oli finantside peakontrolör; Loius XIV järel tuli troonile pojapoeg LouisXV, kes polnud osav valitseja(olulist rolli riigis mängis ta armuke Markiis de Pompadour); pärast XV surma sai kunniks pojapoeg Louis XVI, kes abiellus Marie- Antoinette'iga. Valitsemist oli vaja reformida, sest LouisXV oli riigi rahad maha mänginud; uus rahanduse peakontrolör-Turgot. kavatses kaotada feodaalide privileegid, aadli ja vaimulike maksuvabaduse jms; riik vaesus ja kokku tuli kutsuda generaalstaadid. 8. Parlamentarismi areng Inglismaal 17.-18. sajandil
Muutus aadli elulaad-kõrgaadel koondus nüüd õukonda, et nautida selle toredust. 3)Kardinal Jules Mazarin(1602-1642)juhtis valitsuseasju kui LuoisXIV oli veel alaealine. 4)LouisXIV(1643-1715) Päikesekuningas-ta nimetas ametisse tähtsamad riigiametnikud, andis välja seadusi, karistas ja andis armu. 5)Peakontrolör Jean-Baptiste Colbert(1619- 1683) oli louisXIV valitsuse ajal tähtsaim riigimees. Ta püüdis lahendada eeskätt riigi rahandusprobleeme. 6)LouisXV(1715-1774)ei tundnud huvi riigivalitsemise vastu ning just tema ajal hakkasid Prantsusmaa elus tähtsat osa mängima kuninga ametlikud armukesed. 7)Markiis de Pompadour(1721-1764) Prantsuse kuninga LouisXIV ametlik armuke aastail 1745-1751 8)LouisXVI(1774-1792) meeldis puusepa-ja lukssepa tööd ja jahipidamine 9)Marie-Antoinette- LouisXVI naine, meeldisid rõivad, soengud ja juveelid + muud lõbustused 10)Jacques Turgot- rahanduse peakontrolör(LouisXVI määras)
Kuningavõim omandas enneolematu ulatuse. L.XIV sai hüüdnimeks päikesekuningas. Ja ta oli endast kõrgel arvamusel. Ta ütles: ,,riik,see olen mina ,, Kuningas nim. ametisse riigiametnikud, karistas ja andis armu. Kohtuasutustest oli tähtsaim pariisi parlament, mille ül. oli aktide registreerim. Tähtsaim riigimees L. XIV ajal oli finantside peaprokurör J-B. Colbert. Peale L XIV surma sai troonile Louis XV. Reformikatsed Louis XIV valitsusajal- LouisXV oli maha jätnud tühja riigikassa ning kaardimäng riigirahadega viis selleni, et valitsemist oli vaja reformida. Rahanduse peaprokuröriks määrati J. Turgot. Tema sundis kuningat alla kirjutama ediktile viljakaubanduse vabaduse kohta. Leivapuudust pidi vältima vabakaubanduse kõrvale loodud riiklik süsteem, et riigiametnikud sõlmisid riigikassast eraldatud summasid kasutades lepinguid linnade varustamiseks. 1774 a. oli kehv viljasaak ning mitmel pool tekkisid rahutused, mida tuntakse
annaabi.ee 
