1905-1982 Rahvusvaheliselt tuntumaid eesti sümfoonikuid Kasutanud nii ehedaid rahvaviise kui ka rahva temperamenti väljendavaid meloodiaid Helilooja ja dirigent Esimene eesti rahvuslik ballett ,,Kratt'' Sündinud 18. juunil 1905 Kallaste lähistel Õppis Tartus Elleri juures üks andekamaid õpilasi 1944 põgenes Rootsi ja sai tööd Drottingholmi Kuningliku Lossiteatri arhiivis Sõprussidemed Eestiga jäid, eeskätt Elleri, Neeme Järvi ja Vardo Rumesseniga Looming Sümfooniad (10, tuntuim nr 5) Muusikalised lavateosed Kontserdid ,,Kontrabassikontsert'', ,,Kontsert balalaikale'' Kammermuusika Tubina looming on väga hea vormidramaturgiaga, laialdaselt arendatud muusikalise materjaliga Sageli on teose keskmes inimese ja saatuse konflikt Dramaatiline veenvus
Kolledžis aastatel 1876-1883. Tema kahest vennast said samuti kunstnikud: Ernst (1864- 1892) asus maalima ja Georg (1861-1931) metallitööga tegelema. See oli aastaid enne kui Klimt vabanes oma õpetajate mõju alt. 1883. aastal liitusid tema ja vend Ernst Franz Matsch'iga (1861-1942): koos moodustasid nad “kunstnike trio“, rajasid ateljee ning hakkasid tegema väljaspool Viini asuvate teatrite jaoks dekoratsioone. Nemad said kaks riigitellimust 1886-1888 aastal ja 1891 aastal: uue Lossiteatri (Burgtheater) treppide ja Kunstiajaloo Muuseumi dekoreerimise. Gustav Klimt pälvis kaks korda keiser Franz Joseph I erilise kiituse, kuid ei olnud hiljem palgatud õukonna kunstnikuks. Peale tema venna ja isa surma, kulus tal kriisist taastumiseks palju aega. Temaga hakkasid ühinema noored kunstnikud, kellega koos rajas ta 1897. aastal Setsessiooni, mille presidendiks ta ühtlasi ka sai. Selle ajani ei maalinud ta ühtegi teost, milles oleks
1944.a. põgenes Tubin koos perega Rootsi. Sama aasta lõpul asusid nad koos paljude teiste Eesti kultuuritegelastega elama Neglingesse Stockholmi eeslinnas Saltsjöbadenis. 1945.a. kevadel tutvus Tubin muusikakirjastaja Einar Körlinguga, kes pakkus Tubinale tööd nootide überkirjutajana ning sõlmis temaga lepingu tema helitööde kirjastamiseks. Körlingu kirjastusel ilmusidki järgnevatel aastatel mitmed Tubina helitööd.1945.a. sai Tubin arhiivitöötaja koha Drottningholmi Kuningliku Lossiteatri muuseumi juures. Tubina ülesandeks oli koostada ülevaade vanade Rootsi ooperite ja balletide kohta ja korrastada muuseumi noodikogu, restaureerida vanade barokiajastu ja klassikaliste heliloojate ooperite ja ballettide partituure, koostada klaviire ja kirjutada välja orkestrihääli. Juba 1944.a. lõpul asutati Stockholmis NMKÜ meeskoor ja veebruaris, kuhu kutsuti Eduard Tubin meeskoori juhiks. Selle kooriga esines Tubin
(“Kellad”, “Liblikas”); viiulipala (looduspilt “Männid”) Tähtsamad teosed: “Kodumaine viis” mis on eestlaste rahvusliku vaimulaadi sümboliks Eduard Tubin Eluaastad: 1905 - 1982 Õpingud: õppis Tartu Kõrgemas Muusikakooli, kus oli Heino Elleri üks andekamaid õpilasi Töö: ta tegutses Vanemuise teatri repetiitori ja dirigendina ning juhatas mitut Tartu ja Tallinna koori; põgenedes Nõukogude okupatsiooni eest Rootsi sai temast Drottningholmi Kuningliku Lossiteatri arhivaar Looming: 10 sümfooniat - sümfoonia nr 2 (“Legendaarne”) kirjutas ta Eestis ja sümfoonilist poeemi meenutav sümfoonia nr 4 (“Lüüriline”) - nende keskmes oli sageli inimese ja saatuse konflikt ning need panid eriliselt kuulama oma dramaturgilise veenvusega. Kirjutas veel 2 viiulikontserti, kontrabassikontserdi, balalaikakontserdi, balett, 2 ooperit. Tähtsamad teosed: tema tuntuim sümfoonia nr 5 (seostub sõja ajaga); Eesti NSV-s lavastatud ballett “Kratt”
annaabi.ee 
