Elamud pidid ülestõusude ajal ülikutele ja rikkuritele kaitset pakkuma, seetõttu meenutasid need kindluseid. Katus oli neil nii madal, et seda tänavale peaaegu ei paistnudki. Palazzode puhul eirati igati gootikale omaseid jooni. Palazzode juures kasutati erinevatel korrustel erinevalt töödeldud kive. Albertiga on seotud uus palazzo tüüp, kus iga korruse akende vahele paigutati pilastrid. See elustas fassaadi ja lõi taakaalu kandvate osade vahel. Nii muutusid palazzod järjest rohkem lossitaolisteks. Skulptuur Skulptuur hakkas kohta tagasi võitma taas eradi kunstiharuna. Hakati tegema monumentaalskulptuuri. Kujutati usutegelasi vägagi tõelistena. Kunstnikke huvitas looduslähedus ja kujud olid toretsevad ja rõõmsameelsed. Püüti kujutada vaimset ja hingelist tervikut. Lorenzo Ghiberti (1378-1455)- ta tegi paarikümne aasta jooksul 28 kullatud pronksist reljeefi, mis kujutasid Vanas Testamendis kujutatud sündmusi. Inimeste figuurid olid
Elamud pidid ülestõusude ajal ülikutele ja rikkuritele kaitset pakkuma, seetõttu meenutasid need kindluseid. Katus oli neil nii madal, et seda tänavale peaaegu ei paistnudki. Palazzode puhul eirati igati gootikale omaseid jooni. Palazzode juures kasutati erinevatel korrustel erinevalt töödeldud kive. Albertiga on seotud uus palazzo tüüp, kus iga korruse akende vahele paigutati pilastrid. See elustas fassaadi ja lõi tasakaalu kandvate osade vahel. Nii muutusid palazzod järjest rohkem lossitaolisteks. Hilisemate palozzo'de juures muutusid kaunistused ohtramaks: sambad, pilastrid, viilud akende kohal ja muu selline muutis ehitise suursugusemaks. Kasutatud materjal: http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/renessanss.htm http://www.scribd.com/doc/13890764/Vararenessanss-Itaalias http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/renessanss/it_vara_maal.htm http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/renessanss/it_vara_skulptuur.htm http://www.paideyg
Rikkurid, kes seal elasid, ei tahtnud ometigi oma rikkust varjata. Seepärast muutuski kindluse moodi elamu järjest rohkem lossi moodi. Aknad muutusid suuremaks, fassaadidel võeti kasutusele järjest rohkem detaile. Leon Batista Alberti (1404-1472) nimega on seotud uus palatso tüüp, kus iga korruse akende vahele paigutati pilastrid. See elustas fassaadi ja lõi tasakaalu kandvate ja kantavate osade vahel. Nii muutusid palatsod järjest rohkem lossitaolisteks. Powerpoint'i fail vararenessansi arhitektuurist VARARENESSANSI SKULPTUUR 15. sajandil hakkas skulptuur järjest rohkem taastama oma iseseisva kunstiliigi õigusi. Kuulsaimad skulptorid olid: Lorenzo Ghiberti (1378-1455), Donatello ( 1386-1466) ja Andrea del Verrocchio (1436-1488). Need kolm kunstnikku püüdsid piiblitegelasi kujutada võimalikult reaalsetena, konkreetsete ja kordumatute indiviididena. Ka pühakute kujutamisel lähtuti nüüd tavalistest inimestest
Seepärast muutuski kindluse moodi elamu järjest rohkem lossi moodi. Aknad muutusid suuremaks, fassaadidel võeti kasutusele järjest rohkem detaile. Leon Batista Alberti (1404-1472) nimega on seotud uus palatso tüüp, kus iga korruse akende vahele paigutati pilastrid. See elustas fassaadi ja 14 lõi tasakaalu kandvate ja kantavate osade vahel. Nii muutusid palatsod järjest rohkem lossitaolisteks. KÕRGRENESSANSI ARHITEKTUUR 15. sajandi lõpus hakkasid ka Itaalias rasked ajad, prantslased ja hispaanlased korraldasid sinna mitmeid sõjakäike. Sellega mandus ka Itaalia majanduse ja tööstuse areng. Kunstielu keskuseks oli endiselt Rooma. 16. sajandil sai arhitektide püüdluseks terviku taotlemine ja hoone kõikide üksikosade loomulik jaotamine ehitise üldmuljesse. Üha rohkem võeti eeskuju antiigist.
annaabi.ee 
