pikkusel ja 0,5 km. laiusel põhja- lõunasuunalisel vallseljakul. Metsapargi kujundamist alustati 1880.a , täiendati hiljem pidevalt, kusjuures jälgiti vabakujunduslikku stiili. Metsapark ei ole ilupuistu ainult kitsamas mõttes, vaid omapärane ja suur rakendusliku tähtsusega katseala võõrpuuliikide aklimatisatsiooni ja naturalisatsiooni võimaluste selgitamisel. Metsapark katab rohkem kui kilomeetri pikkuselt lossitaguse oru vastaskallast, asetsedes väga vahelduva reljeefiga maastikul ( orud, künkad, nende nõlvad, perved) . F. Berg armastas rajada ja populariseerida tammikuid. Sangaste ümbruses on mitmeid krahvi poolt kasvatatud istikutega rajatud tammikuid, mille ridade vahele on istutatud Bergi üht lemmikkultuuri- ebatsuugat. Metsapargi ülarindes on valitsevaks põlised kuused, männid, kased, rühmiti vene ja jaapani
servale paigutati loss ja tiibhooned otsekui poodiumile. Aiaosi lossi taga kahel astangul nimetati Ülemiseks aiaks. Peeter I soovil võisid pargis vabalt viibida kõik huvilised, seega oli keiserlik park algusest peale avalik park. Keerukaima kompositsiooniga Alumine aed oli ristkülikukujuline, kolme pikiallee ning nendega nurga all ristuvate alleedega. Lossi ette rajati kümme musterpeenart. Ülemine aed ehk nn. Lilleaed moodustas lossitaguse sisehoovi, mille küljed olid piiratud võrestikkäikudega. Ülemise aia kõrgemale astangule rajati dekoratiivselt kujundatud piirdega (balustraadiga) ümbritsetud Miraazi tiik. Peeter I plaanide kohaselt pidanuks parki ilmestama kunstipärased veetrepid kaunistatuna rohkete skulptuuride ja vetemängudega. Paraku ei huvitunud Vene õukond pärast Peeter I surma (28. jaanuar 1725) reformaatori suurejooneliste kavade täielikust realiseerimisest.
Lossiümbruse mitmetasandiliseks lahenduseks andsid eelise kolm looduslikku, mere poole langevat astangut. Lossi ette planeeriti Alumine aed, mille taha, poolkunstliku astangu servale paigutati loss ja tiibhooned otsekui poodiumile. Aiaosi lossi taga kahel astangul nimetati Ülemiseks aiaks. Keerukaima kompositsiooniga Alumine aed oli ristkülikukujuline, kolme pikiallee ning nendega nurga all ristuvate alleedega. Lossi ette rajati kümme musterpeenart. Ülemine aed ehk nn. Lilleaed moodustas lossitaguse sisehoovi, mille küljed olid piiratud võrestikkäikudega. Ülemise aia kõrgemale astangule rajati dekoratiivselt kujundatud piirdega (balustraadiga) ümbritsetud Miraazi tiik. Peeter I plaanide kohaselt pidanuks parki ilmestama kunstipärased veetrepid kaunistatuna rohkete skulptuuride ja vetemängudega.1897. aastal koostas Riia aedade ja parkide direktor G. Kuphaldt projekti pargi uuendamiseks. Inglise pargistiili kohaselt eelistati vabakujunduslikku lähenemist. Eesti Vabariigi aegne, 1924
annaabi.ee 
