●Juhutööline USAs ●Läbimurre kirjanduses roomaniga “Nälg” ●1917 ilmus tema kuulsaim teos “Maa õnnistus” ●1920 Nobeli auhind ●1945 viibis Oslo psühhiaatriakliinikus ravil Tuntumad teosed: ●Romaanid:(“Nälg”; “Victoria”; Sügistähe all”) ●Näidendid:(“Kuningriigi väravatel”; “Õhtupuna”) Knut Hamsun 86 aastasena Tegelased: ●Victoria ●Johannes ●Ditlef ●Otto ●Lossihärra ja lossiproua ●Camilla ●Richmond ●Mölder ●Koduõpetaja Põhisündmused: ●Paadisõit saarele (esimene armastus) ●Camilla päästmine ●Ilmub luuletus “ Armastuse keerdkäigud” (Johannes saab tuntuks) ●Salaarmastus Victoria vastu ●Kirjutab luuletusi ja annab välja luulekogusid, mis on mõeldud tema armastatule ●Esimest korda Lossis( Victoria ja Otto kihlumine) ●Taaskohtumine Camillaga (Johannes ja Camilla armuvad) ●Otto surm ●Lossihärra enesetapp
raames, muu hulgas noodikiri ja polüfoonia. Suurem osa koolidest ja heliloojatest töötas kirikutes ja vähesed ilmikud oskasid noodikirja. Seetõttu pole varasest keskajast säilinud ilmalikku muusikat rohkem kui mõnisada ühehäälset laulu. KESKAJA NAINE Keskajal oli normaalne, et tüdrukud läksid mehele väga noorelt. Kui laps oli alles väike, otsisid vanemad talle suursugustest perekondatest kaasa. Laps saadeti sinna elama, et ta harjuks ära ja ei hakkaks hiljem otsusele vastu. LOSSIPROUA ÜLESANDED Juhtima majapidamist Valvama teenijate üle Meest asendama, kui too puudub Daam pidi kandma uhkeid kleite ja oskama seltskondlikult suhelda. 16. Sajandi Saksa daam RÜÜTLID KESKAJAL RÜÜTEL Eeldused rüütliks saamiseks: Rüütel pidi pärinema rüütli- või aadliperekonnast. Tal pidi olema piisavalt raha, et tseremoonia läbi viia. Rüütli vajalikud oskused: Tugevus Malemängu oskus Ujumine Armutus KESKAJA RÜÜTLI KESKAJA RÜÜTEL VARUSTUS OLI VÄGA
Nii tuli Katariina ustavail teenreil oma majad põlema pista. Perekonnanime Bobrinski olevat noor ilmakodanik saanud kopranahkade järgi, millesse ta oli vastsündinuna mähitud. Eestisse saatis Katariina II ta 1788. aastal karistuseks kõlvatu elu eest. Aleksei Bobrinski ehitas Põltsamaa lossi torni observatooriumi ja uuendas 9 siinelatud aasta jooksul lossi sisustust. Tema abikaasa oli Tallinna komandandi Ungern-Sternbergi tütar ning nende tütrest sai siinne lossiproua vürstinna Maria Gagarina. Vürst Nikolai Gagarini ning Maria pärijailt riigistati Põltsamaa loss ja mõis 1920. a. Eesti Vabariigile. 1905. aasta revolutsioonisündmused jõudsid ka Põltsamaale. Kõik 16-60 aasta vanused mehed käsutati lossihoovi, kus pidi tutvustatama keisri uut manifesti. Kui rahvast oli hulgaliselt kohale tulnud, suleti lossiväravad, toodi välja peksupingid ja vitsakimbud. Üheksa meest viidi Viljandisse
Aasad, puudegrupid, kaugemal parkmets eksootiliste puuliikidega. Riisipere (Riesenberg). 1818-1821. a ehitatud klassitsistlikus (ampiir-)stiilis sammastega mõisahoone paisjärve kaldal. Kõrgklassitsismi parimaid näiteid, sarnane Aasperega, aga esinduslikum. Terrassile paigutati suuri potitaimi. Sel ajal rajati ka inglise stiilis park, kujundati järv saartega, istutati puid ja põõsaid maalilistesse gruppidesse lossiproua näpunäidete järgi. Parki täiendati selle sajandi algul: järve kaldale eksootilised paviljonid, paadisillad, supelmajad. Kasvuhooned, lehtlad, linnumajad. (EAA, Stavenhagen, Maiste) Keila-Joa maastikupark. Fall, (>80 ha), 1827 (krahv Benkendorff) looduslik park, jõgi, juga, pargiaasad. Loss ehitati 1844. a. Stavenhagen (1867): "Mõis asub paesel pinnal. Allee viib nelinurksele eesõuele lossi ees, mida ääristavad nurgatornidega kõrvalhooned ja kahuritega kaitserinnatis
annaabi.ee 
