ning Muhumaa aladele). Keskvõimu organitena Keskvõimuks on Rootsi kuningas Eestis tegutses kuninga esindajana teatud isik asevalitseja (hiljem nim. kuberneriks). Ta määrati ametisse ja kutsuti ära kuninga poolt (privileeg). Aadel püüdis seda privileegi kasutult enesele kiskuda. Kindralkuberneri kõrval tegutses Eestimaal asehaldur (asendas kuberneri tema äraolekul). Kindralkuberneri juures nõuandjateks 2 assistentnõunikku. Peale kindralkuberneride on veel hulk foogte, lossipealikke (, kes asusid üksikutes lossiläänides). Saaremaal oli kõrgemaks võimukandjaks provintsi pealik, keda kuningas võis ametisse määrata ja ära kutsuda. Tal oli abiks terve rida ametnikke ja riigimõisate valitsejaid. Keskvõimu suhtumine Aadelkond polnud rahul kuningas Karl XI absolutistliku valitsusreformiga. Aadli opositsioon (majanduslikud huvide kahjustamine, kehtivate õiguste rikkumine). Keskvõimu ja kohaliku aadli vastuolu. Reduktsiooni käigus kitsenes mõisnike võim
2) 1721, mil sõlmitud Uusikaupunki rahu loetakse Põhjasõja lõpuks. 3) Lõppes Põhjasõjaga, millega algas Vene aeg, uus periood Eesti ajaloos. Keskvõimuks on Rootsi kuningas Eestis tegutses kuninga esindajana teatud isik asevalitseja. Ta määrati ametisse ja kutsuti ära kuninga poolt. Kindralkuberneri kõrval tegutses Eestimaal asehaldur. Kindralkuberneri juures nõuandjateks 2 assistentnõunikku. Peale kindralkuberneride on veel hulk foogte, lossipealikke. Riigivõimu organ moodustatud kohalikest elanikest Rootsi riigivõim püüdis tulla vastu kohaliku aadli soovidele. Eesti ja Liivimaal omasid võimu ka siinsed rüütelkonnad ja linnavalitsused. Rüütelkonnad koondasid kohalikud aadlikud ja kaitsesid nende õigusi Rootsi riigivõimu eest ning lahendasid kõiki kohalikke küsimusi. Rüütelkonnad osalesid kohalike seaduste koostamises ja oma kubermangu või provintsi valitsemises.
15. Võimukorraldus Rootsi-aegses Eestis. Eestimaa oli säilitanud kindlate alimstumislepingutega oma õigused. Riigivõimu organ oli moodustatud kohalikest elanikest. Keskvõimu organitena Eestis tegutses kuninga esindajana asevalitseja ehk asehaldur, hiljem nim teda kuberneriks (ning tulid ka kindralkubernerid). Sõja korral olid tema kõrval väejuhatajad. Kuberneri juures olid nõuandjana kaks nn assistentnõunikku. Peale kuberneride oli veel hulk foogte, lossipealikke, kelle ülesandeks oli politseiline ja finantsiline korraldus. Liivimaal seati ametisse ülema võimuorganina kuberner, kuid varsti nimetati see kindralkuberneriks. Olid ka fiskaalid, kes valvasid, et täidetaks seadusi, laekuksid riigimaksud ja et riigimaksude võtmine toimuks õiguspäraselt. Saaremaal oli kõrgemaks võimukandjaks provintsipealik, keda kuningas võis ametisse määrata ja ära kutsuda. Eestimaa maapäev- iga kolme aasta tagant. Valiti kohalikke politseiesindajaid,
Mõisate ülemvalitsejad allusid provintsi pealikule. 15. Võimukorraldus Rootsiaegses Eestis Keskvõimu teostas Eesti kuninga esindaja asevalitseja, kes nimetati kuberneriks (määras ja tagandas kuningas). Liivimaal oli pideva sõjaohu tõttu kindralkuberner, Eestile see ei meeldinud. Hiljem määrati Eestisse kuberner, kes oli võimu poolest võrdne kindralkuberneriga, kuberneri kõrval asehaldur. Kuberneri kõrval 2 assistentnõunikku, hulk foogte ja lossipealikke, viimase ülesandeks politseiline ja finantsiline korraldus, kurjategijate kohtu ette toimetamine ja karistuse nõudmine. 1257.a. kogunes Eestimaa Maapäev (aadlikest) kuberneri või tema nõusolekul rüütelkonna peamehe kutsel 3 a. tagant. Ta valis Eestimaa politseinikke ja kohtunikke, oli kohaliku autonoomsuse keskpunktiks. Maapäev valis 12 nõunikku, kes moodustasid maanõukogu kohtunikud ja administratiivsed funktsioonid (maksustamine, naturaalkohustused)
annaabi.ee 
