Seal oli ka üks talupojast kohtunik, kelle hääl palju küll ei maksnud Meeskohus- ainult aadlike asjad. Talupojal õigus adrakohtu otsus edasi kaevata pmst, kuid tavaliselt seda siiski ei juhtunud. Eestimaa Ülemmaakohus- kohalolev kõige kõrgem aste, kuhu talupoegade asjad ei jõudnud. Aadlite omavahelised asjad. Liivimaal Esimese astme kohus Sillakohus- samad põhimõtted Maakohus- Riiklik lossikohus- see aste puudud Eestimaal, oli sisuliselt aadlike jaoks Liivimaa Õuekohus, 4 ja kõige kõrgem aste,asus Riias. Talupoegade asjad teoreetiliselt seaduste alusel võisid jõuda kõrgetesse astmetesse, kuid tavaliselt ei jõudnud Kõige kõrgem aste oli Rootsi kuningas, kes võis soovi korral tühistada iga kohtuotsuse. Seadused andsid talupoegadele õiguseid pöörduda kuninga poole. Sinna jõudsid üksikud
korras karistamise õigus (läks riigile), jäi kodukari. 17. Kohtukorraldus Rootsiaegses Eestis Eestis jäi püsima keskaegne kohtukorraldus, mida teostasid magistraat, alamkohus, mees- ja adrakohtunikud (igas kreisis 1) ja mõisakohtud (talupojad). Peale kohtureformi (1617) tekkis Põhja-Eestis kolmeastmeline kohtustruktuur, mis oli kõikidele seisustele võrdne: Ülemkohus (kuberner koos 12 maanõunikuga); alamkohus (liikmed määras maapäev, väiksemad tsiviilasjad); lossikohus (kuninga poolt valitud ametnikud) talle allusid kuriteod Tallinna Toompealt ja riigi mõisas, kompetents võrdne ülemkohtuga. Ülemkohus pandi maksma maa- ja rüütliõigused, edasikaebamine Stockholmi Õuekohtusse, hiljem kuningale.Meeskohtunikke oli 3. Liivimaal hakkas 3-astmeline, kõigile võrdne süsteem kehtima 1630. Tartu Õuekohus, lossikohus (igas läänis), korrakohus e. Sillakohus. Konsistooriumile allusid vaimulike ja abieluga seonduvad küsimused
nõiaprotsesside arv ajastu lõpul langes. Mõisa käest läks karistamisõigus peaaegu täiesti riigi kätte, mõisnikule jäi vaid distsiplinaarkaristusõigus- kodukariõigus. 17. Kohtukorraldus Rootsi-aegses Eestis. Kohtukorralduses P.-Eestis jäi püsima keskaegne korraldus. Tegutsesid magistraat, alamkohus, mees- ja adrakohtunikud. Talupoegade süütegusid arutas mõisakohus (oli ka kodukari õigus). Ülemkohtu funktsioone täitis kuberner koos 12 maanõunikuga. Tallinnas oli lossikohus, mis koosnes kuninga poolt määratud ametnikest. Sellele allusid kuriteod Tallinna Toompealt ja riigimõisast. Liivimaal loodi P.-Eesti eeskujul maapolitseiliste ülesannetega adrakohtunike institutsiooni moodi kohtud nn korrakohtud, kelle kompetentsi kuulus peale muu ka teede ja sildade korrashoiu järelevalve. Seetõttu kutsuti ka sillakohtuteks.. alamad olid maakohtud. Teiseks astemks olid lossikohtud. Kõrgema kohtuinstantsina loodi Tartu õuekohus 1630.a.
annaabi.ee 
