Ülemkohtu funktsioone täitis kuberner koos 12 maanõunikuga. Tallinnas oli lossikohus, mis koosnes kuninga poolt määratud ametnikest. Sellele allusid kuriteod Tallinna Toompealt ja riigimõisast. Liivimaal loodi P.-Eesti eeskujul maapolitseiliste ülesannetega adrakohtunike institutsiooni moodi kohtud nn korrakohtud, kelle kompetentsi kuulus peale muu ka teede ja sildade korrashoiu järelevalve. Seetõttu kutsuti ka sillakohtuteks.. alamad olid maakohtud. Teiseks astemks olid lossikohtud. Kõrgema kohtuinstantsina loodi Tartu õuekohus 1630.a. Saaremaal oli kohtukorraldus endine. Ka siin funktsioneerisid adra- ja meeskohtunikud ja maanõukogu. Maanõukogu otsusele võidi kaevata Stocholmi, hiljem Tartu õuekohtule. Linnades oli kohtukorraldus endine. 18. Vene-aegse Eesti võimukorraldus. Ülemvalitseja Eestis oli keiser, kohalikuks keskvõimu esindajaks oli kindralkuberner. Tema kõrval oli veel tsiviilkuberner valitsemise alal.
asehaldur, kuberner, kindralkuberner alguses teostavad paralleelselt nii tsiviil kui kohtuvõimu asju, tasapisi hakatakse eraldi kohtuinstitutsioone loom. Eestimaa riiklikud kohtuorganid: 1)I süsteem, mis Eestimaal tekib seot linnuseläänid, kus linnuselääni asehaldurid peavad igapäevaelu korraldamisele oma alal õigust mõistma. Selge see, et üksinda linnuselääni asehaldurid sellega hakkama ei saa, määratakse komisjoid, kes peavad asja uurima ja lahenduseni jõudma-> lossikohtud, mida on viis. Tallinnas, Haapsalus, Paides, Rakveres, Narvas. Lossikohtud ei jää aga püsima. Vastavalt sellele kuidas kaovad linnuseläänid. Alles jäävad haapsalu( läheb de la gardie erakätesse), II on Narva(läheb Ingverimaa alla, seal lossikohtute süs on). Keerulisemaid asju pidi lahendama siiski asehaldur, sisuliselt kõrgem kohtumõistmine kuberneri käes. Kõikide küs tegeleda ta siiski ei jüua, määrab
kuna Poolas oli võimul katoliiklik kirik, toimus lõhenemine maal katoliiklik, linnas luterlik kirikuvõim. Projekt: poolakate poolt loodi 1582 a. Liivimaa konstitutsioon, mille järgi oli ettenähtud ringkondade esinduskogude (parlament) loomine, kukkus läbi seoses sõjaga. Kohtusüsteem: presidentkondades Maakohtud (3) tähtsamate tsiviilasjade arutamine, otsuse võis edasi kaevata Riiga või Varsavisse. Mõisakohtud talupoegadele (sama, mis varem); Lossikohtud (1599)- suuremate kriminaalasjade arutamiseks. 9 14. Võimukorraldus Taaniaegses Eestis. Saaremaal ja Muhus 1559-1645.a. Säilisid kaasaegsed struktuurid ja kohtuvõim. Saare-Muhu pronvintsi juhtivaks keskuseks ja riigivõimu organiks oli hertsog Magnus, Taaniga ühinemise järel Taani kuningas. Tegelikuks valitsejaks oli asehaldur, kelleks Kuressaare foogt (määras ja tagandas kuningas)
annaabi.ee 
