Muutis aiafassaadi, ehitas selle külge kaks tiiba, lõunatiib lõpetati 1682, siis asus sinna kuningas, põhjatiib 1689 ja lossi kabel 1710. Selle lõpetas de Cotte. Kõige tähtsam oli 72 meetrine peegligalerii, kaunistused teostas le Brun. Peegligalerii ühes otsas asus sõjasalong ja teises rahusalong. Versailles'i loss oli eeskujuks eri maade losside ehitamisele. Suur trianon ja invaliidide kuppelkirik. · Koos lossiarhitektuuriga arenes välja ka prantsuse aiakunst, mille rajajaks oli Andre Le Notre(1613- 1700). · Inglise stiil- looduslikud, Prantsuse stiil- kadrioru loss. Seda iseloomustas fassaadist lähtuv peaallee, mis läbis kogu pargi, see võis koosneda üksikutest terrassidest, lilleparteritest, seda ilmestasid purskkaevud, basseinid, skulptuurid. Teistest punktidest lähtusid sirged ja sümmeetrilised kõrvalalleed
Muutis aiafassaadi, ehitas selle külge kaks tiiba, lõunatiib lõpetati 1682, siis asus sinna kuningas, põhjatiib 1689 ja lossi kabel 1710. Selle lõpetas de Cotte. Kõige tähtsam oli 72 meetrine peegligalerii, kaunistused teostas le Brun. Peegligalerii ühes otsas asus sõjasalong ja teises rahusalong. Versailles'i loss oli eeskujuks eri maade losside ehitamisele. Suur trianon ja invaliidide kuppelkirik. · Koos lossiarhitektuuriga arenes välja ka prantsuse aiakunst, mille rajajaks oli Andre Le Notre(1613- 1700). · Inglise stiil- looduslikud, Prantsuse stiil- kadrioru loss. Seda iseloomustas fassaadist lähtuv peaallee, mis läbis kogu pargi, see võis koosneda üksikutest terrassidest, lilleparteritest, seda ilmestasid purskkaevud, basseinid, skulptuurid. Teistest punktidest lähtusid sirged ja sümmeetrilised kõrvalalleed
Rooma püha Peetri kiriku, andis Wren võimsa basikaalse kuppelehituse ( kupli läbimõõt 30,5 m ), mille peafassaadi klassitsistlikult rangele portikusele ja sammastikuga ümbritsetud kupli tambuurile vastandatud läänetornide dekooris aimub barokseid vormielemente. tagasihoidlikku baroksete vormide rakendamist võib näha teisteski Wren`i tööde ( nt. Greenwichi Hospidal, peale 1649. a. ) Wren`i noorema kaasaegse J. Vanbrughi ( 1664 - 1726 ) arhitektuurses loomingus on seoseid prantsuse lossiarhitektuuriga: Howard Castle Yorkshire`is ( 1702 - 26 ); Blenheim Palace Oxfordshire`is ( 1705 - 22 ). Viimase üldkavatistes on Vanbrugh lähtunud Versaille`s lossiarhitektuurist - peakorpusele liituvad kaks ruudukujulise põhiplaaniga külgtiiba, mis moodustavad peafassaadi portikuse suunas ahaneva avara eesõue. Ehitise tagasihoidliku ja kuivavõitu dekoori korvab hoone arhitektuursete masside maaliline asetus ja hea seostatus ümbritseva maastikuga. 18. sajandi II