Lilled pottides. geomeetriliselt korrapärased. Nümfeionid, grotid. Antiik-Rooma Aiakunst tuleb Kreekast ja levib Maavilla iluaiaga. Aatrium ja Plaatanid, küpressid, palmid, Väetamine, niisutustööd: kuni 476. a e.Kr hoogsalt. Suured mastaabid. peristüül; aia keskel bassein. jugapuu, loorber, mirt. akveduktid. Rahvapargid, lossiaiad, villaaiad, Siseaed-välisaed, sammas- Kasvuhooned (vilgukivist). Viridariumid: viljapuud ja portikusaiad, matusepaigad varikäigud. Korrapärase Rosaarium, potililled. Lilleärid: ilupuud. hiiemetsadega hävisid koos Rooma kompositsiooniga. Mägivillade roosid jt lilled, sh Aprikoos, virsik, ploom, langusega
nurksed. Basseini kompleksis ümbritsevad ühte suurt tehisveekogu väiksemad basseinid. 6) Aiapaviljonides avaneb vaade aiale 7) taimed pakuvad varju, jahedust, rohelust ja silmailu. 8) Suuremates aedades võivad kanalid olla igas kvartalis jaotades põhikvartaleid väikesemateks kvartaliteks. · Näited: Abbaside aed 8. Keskaja aiad · Kloostriaiad ja lossiaiad · Kujunduselemendid: 1) Suletud aiad isalmi aedade mõju 2) Lille, tarbe ja ürdiaiad võisid olla üksteisest eraldatud teede, hekkide või piirteega. 3) Suuremal maalal paiknesid puuviljaaiad. · Uued kujunduselemendid: 1) Pergola Rooma ajast tuntud varjualune päikese eest 2) Roosiaed Heki või müüriga eraldatud aed purskkaevude ja jalgteedega. 3) Roosvikasvatamine oli üle võetud Ees-Aasiast. 4) Labürint
erinev argielust. Läbi taimede, aastaaegade jt füüsiliste elementide leiti juurdepääs igavesele. Kunsti kaudu saavutati meditatsioon inimese ja taevaliku vahel, teisendades reaalsed asjad sümbolistlikeks. Rootsis: Püha Birgitta rajas Vadstena kloostri juurde nii lilleaia, kui ka "rohuaia", kus puude all oli lilleaas. Nii Vadstenas kui tsistertslaste kloostris Alvastras on tänapäeval püütud rekonstrueerida kunagised kloostriaiad (Hellström 1997). LOSSIAIAD. Vähehaaval aiakunsti ala laienes ja kloostrite kõrvale tõusis muid aiakunstikeskusi. Tähtsamad olid sel ajal maapealsete võimumeeste paleed ja lossid, samuti linnad. Keskaeg oli rahutu aeg ja inimestel oli tihti põhjust kindlustesse varjuda. Kuna aedadele seal ruumi polnud, asusid need enamasti väljaspool kindlusemüüre, seespool lossimüüre asus tavaliselt vaid ürdiaed. Kindluslossid olid gooti rüütlielu varjupaigad, millega seostus lähedaselt ka aed puhkuse
annaabi.ee 
