ja juveliirikunsti meistriteoseid Näitavad keldi-germaani metallikunsti järkumist Viljeldi kloostrites ja lossides Saint-Riquier´ klooster Pranstsusmaal. 800. a. Hävinud Karl Suur prinksist ratsakujuke. 9. saj. II pool. Aacheni lossikabel Saksamaal. 792-805. Illustartsioon Utrechti psaltrist. Valminud Reimsis 9. saj. Evangelist Markus. Maaling Reimsi peapiiskopi Ebo palveraamatus. 9. saj. Lorschi kloostri värav 8. saj. lõpp Lindau evalgeeliumi esikaas 870. a.
795- 805 a. http://web.zone.ee/marjukodukas0/Varakeskaegnekunst.pdf Karolingide basiilika http://static1.album.ee/files/792/65/orig_19816383_Ibmk.jpg Aacheni lossikabeli interjöör (792 805) http://web.zone.ee/marjukodukas0/Varakeskaegnekunst.pdf SaintRiquier´ klooster Prantsusmaal Ehitatud u. 800. a. Hävinud http://web.zone.ee/marjukodukas0/Varakeskaegnekunst.pdf Lorschi kloostri väravaehitis Saksamaal Valmis 8. sajandi lõpul. http://web.zone.ee/marjukodukas0/Varakeskaegnekunst.pdf Raamatukunst Vasakul Books of Kell´s Jeesus, paremal Krutsifiks, raamatukaane kaunistus, mõlemad u. 800. a. http://web.zone.ee/marjukodukas0/Varakeskaegnekunst.pdf Raamatukunst
Usuliste eelarvamuste tõttu ei harrastatud varasel keskajal skulptuuri. Leiame vaid luusse nikerdatud reljeefe. Mõnikord kaeti nendega raamatute kaaned. Veel enam aga kasutati raamatukaante tegemisel kullaseppade abi. Äärmiselt peenelt töödeldud, vääriskivide, keeruliste mustrite ja reljeefsete figuuridega metallist raamatukaaned moodustavad miniatuuride kõrval väärtuslikuma osa Karolingide aegsest kunstist. Aacheni lossikabel Lorschi kloostri värav Saint Riquier' kloostrikirik Karolingide aegsest ehituskunstist on peale Aacheni lossikabeli väga vähe järele jäänud. Hilisemad sõjad, segadused, aga ka lihtsalt ümberehitused on hävitanud tollased kirikud, kloostrid ja kindlused peale mõne üksiku erandi. Karl Suure ajal kuulusid Frangi riigi kooseisu hilisemad Prantsusmaa, Holland, Belgia, osa Saksamaast, Itaaliast ja Hispaaniast
Uuring andis ka olulise ülevaate integratsiooni viisidest. Suhteliselt stabiilses keskkonnas töötasid üsna hästi bürokraatlikud integreerimise viisid. Ebastabiilsemates keskkondades pidi kasutama teisi mooduseid. Lawrence ja Lorsch seega täpsustasid ja täiustasid üldist ettekujutust sellest, et teatud organisatsioonid peavad olema orgaanilisemad kui teised, vihjates sellele, et nõutud organiseerituse tase varieerub organisatsiooni allüksuste vahel. Lawrencei ja Lorschi uuringud olid pöördepunktiks juhuslikkuse teooria kasuks. (Morgan 2008) Organisatsioon kui organism 10 3. ORGANISATSIOON 1960ndatel aastatel viidi läbi sadu uuringuid töö kohta, kus kirjeldati organisatsiooni omadusi ja nende edu erinevate ülesannete ja keskkonna tingimuste käsitlemisel. Kõik need uuringud on aidanud meil paremini mõista mehhanistlikku orgaanilist organisatsiooni
Ehitusmaterjalid: savi, lubja- ja liivakivi, tuff, marmor. Ehitustehnika: kaar, silindervõlv, talasillused. 8. LÄÄNE-EUROOPA ARHITEKTUUR VARAKESKAJAL Rooma riigi langemine 476. aastal tähistab antiikaja lõppu ja keskaja algust. Perioodi 5.-11. sajandini, mil toimub feodaalsuhete kujunemine, käsitletakse varakeskajana. Ajastu ehitusnäiteid: Theoderichi mausoleum Ravennas 6.saj. Lõige, 2 korrus. Püha Miikaeli kirik Fuldas 9.saj. St.Galleni klooster Sveitsis 9.saj Lorschi kloostrikompleks Saksamaal 9 saj. Ehitustüübid: sakraalehitused (basiilikad, tsentraalehitised, kloostrid) ja lossid. Ehitusmaterjalid: looduslik kivi. Ehitustehnika: rakendati varasemat aegade ehitusvõtteid, ehitustesse lülitati sisse antiikarhitektuurist pärinevaid detaile (nt sambad). 9. ROMAANI ARHITEKTUUR Romaani stiil on esimene keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil. See oli valdav 10. sajandist kuni 13. sajandini
Varakeskaeg jaguneb: Suur rahvasterändamise e merovingide aeg 5.–8. saj Karolingide aeg 8.–10. saj Ottode aeg 10.–11. saj Helli Sisask Arhitektuuri ja interjööri ajalugu. Stiilid. Konspekt. 12 Ajastu ehitusnäiteid: Theoderichi mausoleum Ravennas 6. saj Püha Miikaeli kirik Fuldas 9. saj St. Galleni klooster Šveitsis 9. saj (ümberehitatud) Lorschi kloostrikompleks Saksamaal 9. saj (säilinud värav) Kölni Sankt Pantaleoni kiriku lääneosa 10.–11. saj Püha Miikaeli kirik Hildesheimis 11. saj Ehitustüübid: sakraalehitused (basiilikad, tsentraalehitised, kloostrid) ja lossid. Ehitusmaterjalid: looduslik kivi. Ehitustehnika: rakendati varasemat aegade ehitusvõtteid, ehitustesse lülitati sisse antiikarhitektuurist pärinevaid detaile (nt sambad).
annaabi.ee 
