Pilusilla prillid Silt-bridge spectacle Ninajuur Nose bridge Meelekoht, sang Temple Topelhingedega prillisang Double-hinged temple Kohandatavad rippläätsed Adjustable drop-down lenses Silmavahe, pupillidevaheline kaugus Interpupillary distance Muutma (parandama), täiustama Modify Kaugnägevus Distance vision Nägemise abivahend Visual aid Spiooniprillid, teaterprillid Spyglasses Monokkel Monocle Käärprillid Scissors glasses Lornjett, ooperibinokkel Lorgnette Näpitsprillid Pince-nez Rõhutama, täiendama Enhance Olema saadaval Be available Titaan Titanium Kergekaaluline Laightweight Olema populaarne kellegi seas To be popular among someone Ristkülikukujulised raamid Rectangular frames Tasakaalustama ümarust To balance round shape Kandiline nägu Square face Pehmemad vormid Softer shapes Plastikraamid Plastic frames Lisama juveele raamidele To add jewels to the frames
Prl Jakovleva Inglise keele õpetaja, keda kutsuti Viruskundraks oli 50aastane, sale ja sportlikult sirge daam. Hapu ja kiprasuise naeratusega. Seljas oli tal igivärske tumesinine kleit, põskedel oli üllataval määral ammu kergelt vissi tõmbunud sügisõunte puna, must sametpeal ümber kaunikesti kortsus kaela tõstis selle puna eriti esile. Tulekarva juus oli tõmmatud täpsesse kuklakuhilasse. Rinnal siras muutumatu kuldääraline kameepross ja muutumatu lornjett oli tal kuldketiga muutumatult kaelas. Kõneles viite keelt, milles kuues oli eesti keel ja seda teadis minimaalselt. Hr. Hellmann/Helmhotz Kõhn ja vaikesehääne vanamees, peenike kortsus kael kahe numbri võrra tarvilikust suuremas kõvakraerõngas. Pisikeses halli- ja roosalaigulises näos kuldraamiliste prillide taga olid pruunid silmad. Härra Hellmann oli autoriteet. Mitte ainult nelja põlve kösterkoolmeistrite järglane ja endine
Nt kokkki, keskkond, modernne jne Võõrsõnade õigekeelsus Võõrsõnad on teisest keelest laenatud sõnad, mille võõrapärasus pole veel täiesti kadunud. Võõrsõna eristab omasõnast iseloomulik tunnus: · g, b, d sõna algul - grimm, botas, doos; · võõrtäht - zooloogia, faas, efektiivne, tuss; · pearõhk järgsilbil - miniatuur, limonaad, etikett; · võõrapärased häälikuühendid - foogt, allergia, lornjett jt Võõrsõnu kirjutatakse võimalikult häälduspäraselt, st lähtekeele lähedaselt. Sõnu, mille hääldus kirjapildist oluliselt erineb, nimetatakse tsitaatsõnadeks. Võõrsõnade omandamisel pööratakse võrdset tähelepanu korrektsele hääldusele, kirjapildile ja sõna tähendusele. h võõrsõnades Sõna sees oleva h õigekiri lähtub hääldusest ja hääliku pikkuse põhireeglist: lühike häälik kirjutatakse ühe ja pikk ning ülipikk kahe tähega.
Prl Jakovleva Inglise keele õpetaja,keda kutsuti Viruskundraks.50-aastane,sale ja sportlikult sirge daam.Hapu ja kiprasuise naeratusega. Seljas oli tal igivärske tumesinine kleit,põskedel oli üllataval määral ammu kergelt vissi tõmbunud sügisõunte puna,must sametpeal ümber kaunikesti kortsus kaela tõstis selle puna eriti esile.Tulekarva juus oli tõmmatud täpsesse kuklakuhilasse.Rinnal siras muutumatu kuldääraline kameepross ja muutumatu lornjett oli tal kuldketiga muutumatult kaelas. Kõneles viite keelt,milles kuues oli eesti keel ja seda teadis minimaalselt. Mdm Lüllii Prantsuse keele õpetaja lopsaka rinnaga ja trullakas.Läks iga korda kaelast ja näost üleni tulipunaseks.Punastamise põhjused jäid ebaselgeks.Sellest tekkis hämmeldus,sõnaviivitus või näo mujale pööramine.Veatu eesti keele r oli pärit Prantsusmaalt.
iga täht ühekordselt. Võõrsõnade õigekeelsus Võõrsõnad on teisest keelest laenatud sõnad, mille võõrapärasus pole veel täiesti kadunud. Võõrsõna eristab omasõnast iseloomulik tunnus: · g, b, d sõna algul - grimm, botas, doos; · võõrtäht - zooloogia, faas, efektiivne, tuss; · pearõhk järgsilbil - miniatuur, limonaad, etikett; · võõrapärased häälikuühendid - foogt, allergia, lornjett jt Võõrsõnu kirjutatakse võimalikult häälduspäraselt, st lähtekeele lähedaselt. Sõnu, mille hääldus kirjapildist oluliselt erineb, nimetatakse tsitaatsõnadeks. Võõrsõnade omandamisel pööratakse võrdset tähelepanu korrektsele hääldusele, kirjapildile ja sõna tähendusele. h võõrsõnades Sõna sees oleva h õigekiri lähtub hääldusest ja hääliku pikkuse põhireeglist: lühike häälik kirjutatakse ühe ja pikk ning ülipikk kahe tähega.
lõppklass sinkki marssis rõhkkond Võõrsõnade õigekeelsus Võõrsõnad on teisest keelest laenatud sõnad, mille võõrapärasus pole veel täiesti kadunud. Võõrsõna eristab omasõnast iseloomulik tunnus: · g, b, d sõna algul - grimm, botas, doos; · võõrtäht - zooloogia, faas, efektiivne, tuss; · pearõhk järgsilbil - miniatuur, limonaad, etikett; · võõrapärased häälikuühendid - foogt, allergia, lornjett jt Võõrsõnu kirjutatakse võimalikult häälduspäraselt, st lähtekeele lähedaselt. Sõnu, mille hääldus kirjapildist oluliselt erineb, nimetatakse tsitaatsõnadeks. Võõrsõnade omandamisel pööratakse võrdset tähelepanu korrektsele hääldusele, kirjapildile ja sõna tähendusele. h võõrsõnades Sõna sees oleva h õigekiri lähtub hääldusest ja hääliku pikkuse põhireeglist: lühike häälik kirjutatakse ühe ja pikk ning ülipikk kahe tähega.