Delaborde’i poolt konstrueeritud elektriklavessiin. Tihti nimetatakse esimeste elektriliste muusikainstrumentide hulgas ka tšehhi leiutaja Pater Prokop Diviši 1730. aastal konstrueeritud pilli Kuld-Deniss (Denis d'or), mille mängija sai pisikesi elektrilööke, kuid milles elektrit ei kasutatud otseselt heli tekitamisel. 1867. aastal konstrueeris Neuchâteli telegraafivabriku direktor Hipp elektromehaanilise klaveri. Esimene elektroonilist heli käsitlev patent kuulub 1885. aastast E. Lorenzile. Elektroonilise muusika arenguga on tihedalt seotud ka helisalvestustehnoloogia areng. Esimeseks teadaolevaks helisalvestiks on 1857. aastal Édouard-Léon Scott de Martinville’i poolt patenteeritud fonautograaf. Selle abil oli võimalik heli visuaalne salvestamine, kuid mitte mahamängimine. 1878. aastal patenteeris Thomas A. Edison fonograafi(seade heli salvestamiseks ja 5
veebruar 1923 München) oli saksa füüsik. Tema kõige olulisem avastus oli 1895. aastal avastatud röntgenikiirgus. 1901. aastal pälvis ta esimese Nobeli füüsikaauhinna. Tema järgi on nimetatud keemiline element röntgeenium ja mõõtühik röntgen. Wilhelm Conrad Röntgen uuris kristallide püroelektrilisi omadusi, tegi kindlaks elektriliste ja optiliste nähtuste suhte kristallides. Röntgen viis läbi uurimusi Magnetismi alal. Hiljem oli nendest uuringutest suur kasu Hendrik Anton Lorenzile, kes kasutas neid oma elektroonilise teooria tõestamisel. Max von Laue (9. oktoober Pfaffendorf 1879 24. aprill 1960 Berliin) oli saksa füüsik. Avastas röntgenkiirte difraktsiooni ja sai 1914. aastal Nobeli füüsikapreemia. Antoine Henri Becquerel (15. detsember 1852 Pariis 25. august 1908) oli prantsuse füüsik, kes avastas elementide radioaktiivsuse selle eest pälvis ta 1903. aastal koos Marie ja Pierre Curie'ga Nobeli preemia.
Vastuse leidmiseks on püütud jälgida loomi. Äsjakoorunud tibu jälgib esimest liigutust, mida ta näeb tavaliselt, ehkki mitte alati, on see "liigutaja" kana. Lorenz nimetab sellist käitumist jäljendamiseks (imprinting), mis on õppimise loomusunniline vorm: esimese kokkupuute ajel õpib loom ära tundma ja usaldama üht konkreetset indiviidi. Vastavalt Lorenzile tekib jäljendamine looma varasel eluperioodil väga lühikese ning kriitilise ajavahemiku jooksul automaatselt ja on pöördumatu. Kitsedel ja lehmadel on kohe pärast sünnitamist omalaadne rituaal; kui selle läbimine ei ole võimalik või seda segatakse, siis ei tunne ei ema ega vastsündinu teineteist pärast ära. Vastsündinu jaoks võib tagajärg olla hävitav: ebanormaalne
annaabi.ee 
